Ansip kinnitas BNS-ile, et Reformierakond ütles oma eelistuse välja juba aasta tagasi ja on ka praegu selle juurde jäänud, et Toomas Hendrik Ilves võiks olla president ka teisel ametiajal.

"Kindlasti on see võimalik, et seekord saab president valitud juba riigikogus," lausus Ansip ja lisas, et ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond on avaldanud toetust Toomas Hendrik Ilvese jätkamisele teisel ametiajal.

Peaministri sõnul koalitsiooniläbirääkimistel presidendivalimiste teema jutuks ei ole olnud ja ta ei pidanud tõenäoliseks, et see teema mingil moel koalitsioonileppes kajastatud saab.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles BNS-ile, et IRL ei ole presidendivalimiste teemat veel arutanud ja sellest on vara rääkida. "Minul isiklikult ei ole Toomas Hendrik Ilvese vastu midagi ja ma leian, et ta on olnud väga hea president," lausus Lukas. Lukase sõnul on täiesti võimalik, et president saab tänavu valitud juba hääletusel riigikogus, kuid ta lisas, et sellest on praegu vara rääkida.

"Praegu on IRL-i prioriteet koalitsiooniläbirääkimised," sõnas ta.

Presidendi valimiseks riigikogus peab riigipea kandidaadi poolt hääletama kaks kolmandikku riigikogu koosseisu saadikutest. Kui presidendi valimine kolmes hääletusvoorus ei õnnestu, läheb riigipea valimine valimiskogule, kuhu kuuluvad riigikogu liikmed ning kohalike omavalitsuste volikogudest valitud saadikud. 1992. aasta oktoobris valis riigikogu presidendiks Lennart Meri. Pärast seda ei ole presidendi valimine riigikogus õnnestunud ja riigipea valimine on läinud valimiskogule.

President Toomas Hendrik Ilves ütles mullu detsembri lõpus, et on valmis kandideerima riigipeaks teiseks ametiajaks.

Toomas Hendrik Ilves on Eesti president alates 9. oktoobrist 2006, presidendivalimised tulevad tänavu sügisel, tõenäoliselt augustis. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on kinnitanud, et toetavad valimistel Ilvest. 2006. aastal toetasid Ilvese presidendiks saamist nii Reformierakond, SDE kui ka IRL.

Reformierakond sai pühapäeval toimunud riigikogu valimistel 33, Keskerakond 26, Isamaa ja Res Publica Liit 23 ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 kohta. Reformierakonnal, IRL-il ja SDE-l on 101-liikmelises riigikogus kokku 75 kohta, mida on tunduvalt rohkem kui presidendi valimiseks vajalik kaks kolmandikku riigikogust.