"Omasid ikka kaitstakse, kui ollakse veendunud kaitstava süütuses. Peame ka ise asjaolusid selgitama," sõnas Ansip.

Peaministri sõnul on Interpolil alus Kross tagaotsitavaks kuulutada, kuid kas see jääb nii ka täiendavaid argumente vaadates, ei osanud Ansip öelda. "Antud juhtumit uuriva Interpoli viieliikmelises sõltumatute ekspertide komisjonis on kõik isikud pärit erinevatest riikidest. Millist informatsiooni see viieliikmeline komisjon veel valdab, seda me kahjuks teada ei saa, sest nad ei tohi jagada uurimissaladusega seotud informatsiooni".

Keskerakondlase Kadri Simsoni küsimusele, kas erakonnakaaslasest siseminister Ken-Marti Vaher annab Krossile teda kaitstes "poliitilise katuse", vastas Ansip, et Eestil pole kohustust oma kodanikke Venemaale välja anda.

"Küsimus ei ole interpoli blokkimises. Ka Vene Föderatsiooni uurimisasutustele on teada, et Eesti ja Vene Föderatsiooni vahel ei ole lepingut, mis kohustaks Eesti Vabariigi kodanikke Venemaale välja andma. Ning seetõttu ei ole Venemaa poolt Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutamine, teades täpselt, kus Eerik-Niiles Kross asub, iseenesest väga konstruktiivne tee. Mina soovitaksin Vene Föderatsiooni uurijatel teha tihedat koostöö Eesti prokuratuuriga, et välja selgitada tõde. See oleks konstruktiivne lahendus".

Ansip lisas veel, et kaitseministri nõuniku ametikoht ei anna Krossile diplomaatilist puutumatust.

Eesti on Ansipi sõnul olnud Interpoli liige üle 20 aasta. Viimase viie aasta jooksul on välisriikides tabatud ning Eestile välja antud keskmiselt 36 Eesti Vabariigi poolt tagaotsitavat aastas. Sama pika perioodi jooksul on Eestis tabatud ning välisriikidele välja antud keskmiselt 47 isikut aastas.