Kohtumisel arutati, kuidas tõhustada välissuhtlust, kasutades täielikult ära Lissaboni lepinguga antud võimalusi. Ühtlasi lepiti kokku põhimõtetes Euroopa Liidu välispoliitika parandamiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Tänaste aruteludega astuti samm edasi Euroopa Liidu ühtsema välispoliitika loomisel,“ ütles peaminister Andrus Ansip. „Ülemkogu oli üksmeelel, et Euroopa peab seisma oma huvide ja väärtuste eest jõulisemalt.“

Valitsusjuhid ja riigipead leidsid, et Euroopa Liit peab olema tugev partner, kes on valmis jagama vastutust ülemaailmse julgeoleku eest. Tõdeti, et tugev majandus ja sisemine ühtsus suurendab liidu võimet kasvatada maailmas oma mõjuvõimu.

Analüüsides võimalusi liidu välispoliitilise tegevuse parandamiseks kutsus ülemkogu tagama, et kõiki Euroopa Liidu ja siseriiklikke vahendeid ning poliitikaid kasutatakse täielikult ja järjekindlalt toetamaks liidu strateegilisi huvisid.

Tippkohtumisel osalejad rõhutasid ka Euroopa Liidu jätkuvalt suurt stabiliseerivat rolli oma naabruses.

„Naabruspoliitika tähtsustamine on meie jaoks väga oluline,“ märkis Ansip. „Euroopa Liidu usaldusväärsus maailmas sõltub tema tahtest ja suutlikkusest tagada stabiilsus oma naaberriikides.“

Ansip lisas, et Eesti pooldab Euroopa Liidu edasist laienemist just seetõttu, et see suurendab stabiilset ala Euroopas.

Ülemkogul lepiti kokku ka üldistes suunistes lähiajal aset leidvateks rahvusvahelisteks tippkohtumisteks.

Oktoobris toimuvad tippkohtumised Hiina ja Lõuna-Koreaga ning Aasia-Euroopa kohtumine.

Euroopa Liidu liidrid lubasid neil kokkusaamistel pöörata erilist tähelepanu kahepoolse kaubanduse edendamisele, turulepääsu- ja investeerimistingimustele, intellektuaalomandi õigustele, rändele ja tööstandarditele.

Vahemere Liidu teiseks tippkohtumiseks novembris seati muu hulgas eesmärk innustada Lähis-Ida rahuprotsessi osapoolte otseläbirääkimisi.

Euroopa Ülemkogu sai täna ka ülevaate majanduse juhtimise töökonna senisest tegevusest. Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy sõnul on töögrupp teinud olulisi edusamme, eelkõige uue makromajandusliku järelevalveraamistiku väljaarendamisel.