„Eesti jaoks oli tegemist kindlasti väga hea kokkuleppega. Kolm Balti riiki on ka kõige suuremad võitjad. Aga suurim võitja täna sündinud lahendusest on kahtlemata terve Euroopa Liit,“ rääkis peaminister Andrus Ansip Brüsselis vahetult pärast Ülemkogu istungisaalist väljumist.

Valitsusjuht tõi välja, et Eestil on tulevasest seitsmeaastasest eelarvekavast oodata kokku 5,89 miljardit eurot, millele võib täiendavalt lisanduda miljard eurot, mis on Rail Balticu kiirraudtee projekti Eestis asuva osa maksumus. „Pea seitse miljardit on väga hea tulemus,“ ei varjanud Ansip suurt rahulolu rohkem kui ööpäeva kestnud kõnelustel saavutatu üle.

Juba eelarvearutelude varajases faasis on Eesti teinud palju koostööd Läti ja Leeduga. Ning kolmel Balti riigil olid eelarve osas suures plaanis väga selgelt samasugused eesmärgid.

Ansip kinnitas, et kolme riigi ühine tegevus tasus ära. „Balti koostöö pidas väga hästi vastu.“

Põllumajandustoetused tõusevad

Ühtsete positsioonide kujundamisel mängisid peaministri hinnangul tähtsat rolli nii kõigi kolme riigi poliitikud kui ka põllumeeste ühendused. „Koostöö oli väga efektiivne teadvustamaks meie peamiseid muresid ja positsioone nii partnerriikidele kui ka Euroopa komisjonile,“ märkis Ansip.

„Just seetõttu saime näiteks hea lahenduse ühtekuuluvusfondi vahendite osas. Kui teistel riikidel on sealt saadavate toetuste laeks 2,35 protsenti SKTst, siis kolme Balti riigi jaoks on see 2,59 protsenti. Ainuüksi Eesti jaoks tähendab see vahe perioodi peale 350 miljonit eurot.“

Samuti juhtis Ansip tähelepanu kõigi kolme riigi peale saavutatud edasiminekule seoses põllumajandustoetustega. „Stardipositsioonid olid meil erinevad. Läti toetused olid kõige madalamad, järgnesid Eesti omad ja Leedus olid need kolmest riigist kõige kõrgemad. Tänu ühisele tegevusele tõusevad toetused kõigis kolmes riigis Rumeenia tasemele,“ hindas Ansip tulemust kõrgelt.

„Samuti lisati läbirääkimiste kõige viimases voorus Eestile 50 miljonit eurot, mis aitab ära katta põllumehi 2014.-2015. aastal oodanud toetuste taseme vähenemise võrreldes 2013. aastaga,“ tõi Ansip esile viimasena Eesti jaoks positiivse lahenduse leidnud küsimuse.

„Muide, põllumajandustoetuste kogumaht kasvab järgmisel eelarveperioodil võrreldes praegusega Eesti jaoks 41 protsenti ja otsetoetused eraldivõetuna koguni kahekordistuvad,“ lisas peaminister.