Ansip: elektrituru avanemist poleks saanud edasi lükata, aga hinnatõus pole sellega seotud
Kui Eesti poleks lubanud hiljemalt käesoleval aastal elektriturgu avada, poleks Eestil ka Estlink1 ega peatselt valmiva Estlink 2 ühendust, see omakorda kahjustaks aga tarnekindlust.
Peaminister Andrus Ansip ütles eile riigikogus vastates küsimusele, kas elektriturg oleks olnud mõistlikum avada pärast seda, kui Estlingi teine kaabel oleks juba töös olnud, et selline võimalus Eesti jaoks puudus.
„Me saime Euroopa Liidult 100 miljonit eurot, et Estlink 2 kaabel ehitada,“ selgitas peaminister. „Ehitamiseks on vaja kahe poole tahet. Soomlased, vaatamata sellele märkimisväärsele toetusele, ei olnud nõus investeerima ühtegi senti enne, kui Eesti elektriturg seadusekohaselt avaneb. See on nokk kinni ja saba lahti situatsioon.“
Hinnatõus tuleneb kvootide ostust
Valitsusjuht kinnitas, et hinnatõus, mis meid kõiki praegu tabanud on, ei tulene elektrituru avanemisest, vaid tuleneb kohustusest osta süsinikdioksiidi emissiooni kvoote.
„Kui süsinikdioksiidi emissiooni kvoote oleks pidanud ostma juba aasta tagasi, siis oleks see hinnatõus leidnud aset juba aasta varem ja asjaolul, kas turg oli suletud või avatud, poleks elektri hinnale olnud kuigi märkimisväärset mõju,“ sõnas Ansip ja möönis, et pikas perspektiivis tagab avatud turg nii tarnekindluse kui ka kõige odavama hinna.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda selgitas Delfile, et avatud elektrituru rakendamine on Eesti kohustus ja just ühiste mängureeglite järgimine Euroopa Liidu energiaturul on võimaldanud rajada Estlink merekaablid ja nende rajamiseks saada ka kaasrahastus.
„Elektriühenduste rajamise eeltingimuseks on ka Soome poolt olnud ühiste mängureeglite rakendamine,“ kinnitas Ruuda valitsusjuhi juttu.
Ilma Estlink 2-ta on meil pudelikael
Ruuda märkis, et enne Estlink 2 valmimist on suure tarbimise korral Eesti ja Soome vahel elektri ülekandevõimsuse osas tõesti pudelikael.
„See tähendab, et me ei saa täies mahus Soomest tarnida Eestis tarbitavat elektrit juhul, kui hinnad on Soomes soodsamad,“ selgitas ta.
Teiselt poolt tõuseb elektri hind Põhjamaades külmal ajal ja hüdroressursside ammendumisel märkimisväärselt, lisas Ruuda ja tõi näiteks, et möödunud kuul oli külmade ilmadega Soome hinnapiirkonnas ka üle 200 eur/MWh maksev elekter.
„Sel juhul toimib seesama pudelikael Eesti tarbijate kasuks ja meie tootjad pakuvad elektrit turule soodsamalt,“ selgitas ministeeriumi nõunik ja lisas, et Estlink 2 puudumine on pudelikaelaks aga vaid talvisel ajal, kui tarbimine Eestis on suur. „Ülejäänud aasta vältel ja talvel ka öötundidel on Estlink 1 piisava võimsusega, et tagada sama hind Eestis ja Soomes.“
