Ansip ei näe kahe ministeeriumi vahel maaeluvahendite kasutamisel vastasseisu

 (11)
MAAELU
Foto: Karin Kaljuläte

Riigikogu infotunnis põllumajanduspoliitika kohta küsimustele vastuseid andnud peaminister Andrus Ansipi arvates ei ole rahandus- ja põllumajandusministeeriumi vahel vastasseisu Euroopa Liidust tulevate maaeluvahendite kasutamisel.

Riigikou liige Ester Tuiksoo märkis, et maaelu arengukava koostamine on lõpusirgel ja rahandusministeerium on nüüd leidnud, et riigipoolset toetust käesoleval finantsperioodil tuleks vähendada 25 protsendilt 15 protsendile.

Tuiksoo sõnul on Eesti põllumeeste organisatsioonid avaldanud selle peale sügavat nördimust. Ta soovis peaministrilt teada, kuidas on tal plaanis peaministrina kahe ministeeriumi vastasseis lahendada.

Ansipi arvates ei ole tegemist kahe ministeeriumi vahelise vastasseisuga. Tema sõnul nägi eelarvekavas tehtud esimene ettepanek ette kaasfinantseerimise määraks liikmesriikidele 25 protsenti nii ühtekuuluvusvahendite kasutamisel kui ka maaeluvahendite kasutamisel.

"Läbirääkimiste käigus jõuti kiiresti järeldusele, et Euroopa Liidu poolne finantseerimine ühtekuuluvusvahenditel peaks olema 85 protsenti ja liikmesriikide poolne finantseerimine 15 prostenti," märkis Ansip.

Eesti jaoks oli tema sõnul oluline, et maksemäär oleks abikõlblik ja et kaasfinantseerimise määr oleks Euroopa Liidu poolt vaadatuna 85 protsenti. "See annab suurema vabaduse riigieelarve vahendite kasutamiseks," lisas Ansip.

Seotud lood:

Ansip märkis, et tema jaoks oli prioriteet saavutada maaelu arengu vahendite kasv absoluutmahus ja saavutada põllumajanduse otsetoetuste mahu kasv. "Need seatud eesmärgid me saavutasime," ütles peaminister.

Ta selgitas, et maaeluarengu vahendeid oli meil eelmises eelarvekavas 726 miljonit ja praegu on 766 miljonit. "Kasv on küllalt märkimisväärne, samas otsetoetuste maht kasvas 503 miljonilt 1 miljardi ja 7 miljonini," ütles Ansip.

Peaministri selgituse kohaselt kujuneb Eesti poolne kaasfinantseering tulenevalt riigi eelarvestrateegia koostamisest. Tegu on riigieelarvete koostamise küsimusega. See pole Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitava partnerluslepingu küsimus.

"Missuguseks kaasfinantseering jääb, seda saab riigikogu eelarve menetluse käigus põhjalikult arutada. Tuleb otsustada, mida peetakse prioriteediks," rääkis Ansip. "Kas prioriteet on õpetajate palgad, politseinike palgad, maaelu arengukava vahendid või midagi muud. Kõiki neid küsimusi hakkab riigikogu ka ülima põhjalikkusega arutama."