Ansip: Eesti on vajadusel valmis EL aluslepingute muutmiseks
Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid arutasid eile õhtul alanud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kuidas liikmesriikide majanduspoliitikat kriiside vältimiseks paremini koordineerida.
Arutelude alus oli ülemkogu alalise eesistuja Herman Van Rompuy juhitud ekspertgrupi töö. Peamiselt liikmesriikide rahandusministritest koosnev töögrupp on alates kevadest arutanud võimalusi eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsiooni parandamiseks Euroopa Liidus ja eelkõige euroalas.
Töörühma soovitused on suunatud mitmele laiemale valdkonnale, sh liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamise ja majandusliku järelevalve laiendamise suunas.
Peaminister Ansip tõi esile soovituse jälgida rangemalt riigivõlakriteeriumi täitmist liikmesriikide poolt. Euroopa Liidu kokkulepete kohaselt võib võlatase olla kuni 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Samuti luges Ansip positiivseks sanktsioonide valiku laiendamist ühiseid reegleid eiravate liikmesriikide suhtes.
„Rakkerühm on teinud head tööd,“ ütles peaminister. „Nüüd tuleb selle soovitused viia võimalikult kiiresti Euroopa Liidu õigusaktidesse.“
Suuremat mõttevahetust pälvis küsimus, kuidas luua eurotsoonile alaline kriisihaldusmehhanism. Uue kriisihaldusmehhanismi loomine võib tähendada ka vajadust muuta Euroopa Liidu aluslepinguid.
„Eesti toetab kiiret edasiminekut kriisihaldusmehhanismi loomisel,“ ütles Ansip. „Meil peab olema võimalikult vara vastus küsimusele, mis juhtub pärast 2013. aasta juunit, kui lõppeb sellel aastal loodud ajutine päästmismehhanism raskustes olevate riikide aitamiseks.“
Ansip lisas, et Eesti on vajadusel valmis Euroopa Liidu aluslepingute muutmiseks. Ta pidas kõige olulisemaks, et uus kriisihaldusmehhanism oleks töökindel ja usaldusväärne.
Eesti ühines ka Suurbritannia ja Saksamaa algatatud kirjaga, milles taunitakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi soovi suurendada Euroopa Liidu eelarvet 2011. aastal ligi kuus protsenti. Euroopa Liidu Nõukogu on teinud ettepaneku suurendada europarlamendi eelarvet järgneval aastal 2,91 protsenti ning allakirjutanud riigid rõhutavad vajadust seda mitte ületada.
