„Eestis ei ole antisemitismi riigivõimu tasandil kunagi esinenud,“ ütles Ansip. „Ka Eesti rahvale, kes on erinevate totalitaarsete režiimide all palju kannatanud, on antisemitism ja rassism olemuslikult võõrad.“

Ansip kinnitas, et igasugused võõraviha ilmingud mõistetakse valitsuse poolt ühemõtteliselt hukka. Peaminister lisas, et Eestis elavad juudid peavad Eestit oma turvaliseks kodumaaks ning valitsus toetab nende kogukonda igati. Ka Ameerika juudiorganisatsioonid meenutasid tänulikult Tallinna sünagoogi pidulikku avamist 2007. aastal, kus nende esindajad osalesid.

Ansip avaldas muret mõnede ringkondade katsete üle kujutada Eestit kui neonatsismi lembelist riiki. Üheks näiteks tõi ta Sinimägedes toimuvate mälestusürituste ärakasutamise provokatiivsetel eesmärkidel.

Peaminister selgitas, et Eesti kui alguses Nõukogude Liidu ja siis Saksamaa poolt okupeeritud riik ei osalenud Teises maailmasõjas. Sinimägedes aga toimusid Teise maailmasõja ajal Eesti pinnal kõige ohvriterohkemad lahingud, kus hinnanguliselt langes ka 2500 võõrvägedesse mobiliseeritud eestlast mõlemal võitleval poolel.

Ansip rõhutas, et Sinimägedes toimuvate kogunemiste näol on tegemist Teises maailmasõjas langenute kodanikualgatusliku mälestusüritusega, millesarnaseid toimub teisteski Euroopa riikides. Valitsuse esindajad seal ei osale.

„Sinimägede mälestusüritusel ei ole aga seost natsiideoloogiaga,“ ütles Ansip. „Sõjas hukkunute mälestusürituse kujutamine neonatsismi ilminguna, nagu mõned seda tahavad teha, on eestlastele sügavalt solvav. Eesti on tõsiselt kannatanud nii kommunismi kui ka natsismi all.“