Tervishoiuteenustele nullprotsendilise käibemaksu kehtestamine ei ole peaministri sõnul praeguses Euroopa Liidu õigusruumis võimalik, kuna tervishoiuteenused on Euroopa Liidus maksuvaba käibega.

Ansip selgitas, et majandusega tegelevatele inimetele on selge, et nullprotsendiline käibemaks võimaldaks nõuda maksuametilt käibemaksu tagasi, kuid tema sõnul ei ole teiste elualade inimesed, kelle arvelt see toimuks, nõus seda loovutama.

Ettepanek rahastada Eesti tervishoidu protsentuaalselt SKPst tähendaks WHO arvutuste kohaselt Eesti tervishoiule küll täiendavat 900 miljonit eurot, kuid valitsusjuht ei näe võimalust seda raha teistelt ära võtta.

Ettepanek tõsta haigushüvitised välja haigekassast tähendaks 90 miljonit eurot, kuid valitsusjuhi sõnul on küsimus selle, kuhu seda tõsta?

Ansip leidis, et riigieelarvest ei ole mitte ainult haiglate kulumit kinni makstud, vaid ka tehtud suures osas haiglate investeeringuid. Aastatel 2004. kuni 2006. investeerito eelarvest 25 miljonit eurot. Lisaks Euroopa Liidu rahastamisperioodil 110 miljonit eurot struktuurvahendite raha.

Ansip kinnitas, et haigekassa reservid on loomulikult alles. Ta soovitas meenutada, mis üldse võimaldas säilitada neid reserve läbi kriisiaastate.

„Need valusad otsused, mis me langetasime 2009. aasta suvel,“ vastas ta ise. „Mäletatavasti otsustas riigikogu valitsue ettepanekul, et patsiendi omaosalust ja omavastutust suurendada ühelt päevalt kolme päevani ja panna tööandjale kohustuse maksta viie päeva eest hüvitist. Vähenemine tänu nendele otsustele oli 1,15 miljardit krooni, see ongi tegelikult haigekassa reservide allikas.“