"Eesti kohalikud omavalitsused on välja kujunenud 1500 aasta jooksul, kui me hakkame kärajatest pihta. Oleks ülimalt vastutustundetu seda omavalitsuste struktuuri nüüd ära lõhkuda teadmata isegi, mille nimel seda kavandatakse," ütles Ansip BNS-ile.

Esimese punktina haldusreformi kavas näeb Reformierakond ette uue valdade ja linnade seaduse vastuvõtmist, mis sisustab linna ja valla staatuse erinevused võetud kohustustest ja neist tulenevatest õigustest lähtuvalt. Ühistranspordi, jäätmekäitluse ja gümnaasiumihariduse osas kehtestaks riik seadusega teenusepiirkonnad, kus vastav avalik teenus peab vastama minimaalsele riiklikule standardile. Seejuures võiksid omavalitsused valida, kas nad täidavad nimetatud teenusestandardeid iseseisvalt, koostöös või ühinedes. Otsusest sõltuks vastava omavalitsuse õiguslik staatus linna- või vallaõigustes, õigused ja kohustused ning valimissüsteem.

Oma kavas näeb Reformierakond ette omavalitsusliite ja omavalitsuste ühisasutuste moodustamise soosimist seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Maakondade piiridele jäävad omavalitsused võiksid ühisasutusi ja omavalitsusliite moodustada maakonnapiire arvestamata.

Ühe punktina näeb Reformierakond enda maavalitsuste kaotamist, mis tähendaks, et riiklik järelevalve omavalitsuste üksikaktide üle ja kodanike kaebeõiguse rahuldamine koondub regioonipõhiseks.

Omavalitsustele iseseisva tulubaasi osas näeb Reformierakonna kava ette omavalitsuste tulubaasi vähendavate riiklike soodustuste kompenseerimist riigi poolt, samuti omavalitsuste tulubaasi pikaajalise planeerimise riigieelarve strateegiasse viimist. Eelarvevõimaluste tekkel vaadataks Reformierakonna nägemuses üle ka omavalitsuste tulubaasi kujunemise alused. Üldise suundumusena peaks tänaste väikeste kohalike maksutulude, suure osatähtsusega riigitoetuste ja niinimetatud kohaliku iseloomuga riiklike maksude asemel oluliselt suurenema omavalitsuste roll oma maksutulu kujundamisel.

Lisaks näeb Reformierakonna kava ette uue rahvastikuregistri seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse vastuvõtmise, mis võimaldavks igal Eesti elanikul omandi, töökoha või perekondlike sidemete alusel määrata kuni kaks ametlikku elukohta ja sellest tulenevalt jagada nende vahel tulumaksu proportsioonis 70 protsenti põhielukohale ja 30 protsenti teisele elukoha omavalitsusele.

Kuigi Reformierakond ei poolda omavalitsuste liitmist riigi poolt, näeb haldusreformi kava siiski ette vabatahtliku liitumise soodustamine. Ühinemise käigus vallavanema koha loovutanud inimestest moodustataks seaduse aluse neljaks aastaks ühinenud omavalitsuse konsultatiivkogu, mille liikmele makstaks ühinenud omavalitsuse eelarvest palka 40 protsendi ulatuses vallavanema ühinemiseelsest töötasust.

Seitsmenda meetmena aitaks riik arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda, kus kohtuvad teadlased, ametnikud, poliitikud, omavalitsejad kolmas sektor.

Ansipi sõnul on põhimõtteliselt tegemist sama kavaga, mille esitas eelmine regionaalminister, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Vallo Reimaa. "IRL paraku Reimaa kava ei toetanud," märkis Ansip.