„Naiste poliitikas osalemisel on kaks poolt: esiteks nõudmine – kas valijad sooviksid valida naisi, teiseks pakkumine – kas erakonnad on leidnud, koolitanud ja nimekirjadesse asetanud andekaid naisi, kelle poolt valijatel oleks võimalik hääletada. Viimased uuringud on näidanud, et nõudmine on suurem kui pakkumine, seega on erakondadel võimalik oma reitingut tõsta senisest enam naispoliitikuid esile tõstes,“ rääkis Akkermann

„Kohalike valimiste ajal on õige tõstatada naiste poliitikas osalemise teema ning kutsuda üles kohaliku omavalitsuse valimistel märkama naiskandidaate ja nende sõnumit. Põhimõtteliselt peaksid ju tulevased tipp-poliitikud alustama kohalike omavalitsuste valimistel. Kui soovitakse muutusi, tuleb muuta valimiseelistusi,“ selgitas Akkermann.

Tema sõnul saavad just valijad praegu karmi „betooni-poliitikasse“ valida eelkõige naiste poolt pakutavat väärtust - sotsiaalset tundlikkust, nõrgemate järeleaitamist.

Naiste poliitilisest aktiivsusest uurinud Põlva maavanema Ulla Preedeni sõnul on Eesti ühiskond ajalooliselt olnud vägagi traditsioonidest lähtuv ja tõenäoliselt on juba minevikus kujunenud soorollid kinnistunud suuremal või vähemal määral tänaseni. „Üks võimalikke põhjuseid miks see nii on, peitub selles, et inimestel puudub teistsugune kogemus. Näiteks poliitikas figureerivad juhtivatel positsioonidel peamiselt mehed (erakondade juhatustes enamasti üle 70%), kuigi naiste üldine arv erakonnaliikmete seas on enamvähem võrdne meeste arvuga,” selgitas Preeden.

Projekt „Rohkem naisi poliitikasse 2014“ saab teoks 13 riigi vahel ja keskendub naiste aktiivsemale ja tulemuslikumale osalemisele 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. 17.-19.september toimub Tallinnas projekti tööseminar, mille käigus käsitletakse naiste poliitilist aktiivsust pidurdavaid tegureid riikide lõikes.