Anneli Talvik: perearstipunktide loomise idee on väga hea, kuigi juba kümme aastat vana

 (8)
Anneli Talvik: perearstipunktide loomise idee on väga hea, kuigi juba kümme aastat vana
Perearst Anneli TalvikFoto: erakogu

Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik ütles Delfile, et perearstipunktide loomise idee on juba kümme aastat vana, kuid haigekassa ei ole tahtnud idee elluviimiseks raha leida ega seda välja käia.

Talvik rõhutas, et töövälisel ajal perearstiabi pakkuva tervisepunkti loomise mõte on kahtlemata väga hea ning mitmes riigis on sellise abi võimalus ka olemas. Samas on ettepaneku haigekassale Talviku sõnul teinud nii perearstid kui ka kiirabi, kuid haigekassa ei taha selleks raha välja käia. Perearstipunktide puudumist peabki Talvik haigekassa korraldamatuseks.

Perearst märkis, et taolises tervisekeskuses peaks olema eraldi personal, kuna pole võimalik, et perearst võtab kaheksast neljani vastu oma nimistus olevaid patsiente ning seejärel teeb kella kümneni tööd ka tervisepunktis, et järgmisel hommikul taas kell kaheksa tööle minna.

Perearstide vaba päev tekitaks küsimusi

Samas pole Talviku kinnitusel lahendus ka see, et arst töötab õhtul perearstipunktis ning saab selle eest vaba päeva, sest siis tekib küsimus, kes perearsti vabal päeval tema nimistus olevad patsiendid vastu võtab. „See on läbi mõtlemata ja see on täiesti tervishoiukorralduse küsimus.“

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu osakonna juht Heli Paluste ütles Delfile, et kiirabi koormuse vähendamiseks ja perearstiabi ka töövälisel ajal saamiseks on tulevikus kavas suuremates esmatasandi keskustes pikendada tervisepunktide lahtiolekuaega näiteks kella 22-ni õhtul.

Seotud lood:

„Et soodustada praegu soolopraksistes tegutsevate perearstide ja teiste sisult esmatasandi teenuseid pakkuvate teenuseosutajate koondumist suurematesse keskustesse, on kavas seda finantseerida Euroopa Liidu struktuurfondide järgmisest perioodist (2014–2020),“ sõnas Paluste.

„Kohustust ei panda kõikidele, sealhulgas üksi tegutsevatele perearstidele, jutt käib suurematest mitmeid perearste koondavatest keskustest,“ tutvustas Paluste tervisepunktide kava.

Kindlasti tuleb inimesi rohkem teavitada kiirabi ja erakorralise meditsiini osakondade rollist, lisas Paluste. „Nii mõnedki pöördumised ministeeriumi poole on näidanud, et selles osas tuleks koos erakorralise meditsiini ja perearstidega planeerida tegevusi,“ rääkis ta.

Nõuandetelefoni roll võiks kasvada

Anneli Talvik kiitis perearsti nõuandetelefoni 1220, mida haigekassa rahastab ja mis on perearsti sõnul oma rolli kenasti täitnud. Haigekassa andmetel on helistajate arv iga aastaga kasvanud ning möödnud aastal helistas nõuandetelefonil ligi 600 inimest päevas.

Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel ütles, et perearsti nõuandetelefoni eesmärk ongi vähendada kiirabi koormust ning sinna võiks häirekeskuse asemel helistada just need, kelle probleem pole kriitiline ega eluohtlik ning kes soovivad saada nõu. Eesti kiirabi liidu juht Ago Kõrgvee rääkis Eesti Päevalehele, et sageli suunatakse ka nõuandetelefonile helistanud ikkagi kiirabisse või EMO-sse.

Heli Paluste sõnul on perearsti ööpäevase nõuandetelefoni olemasolu ja võimaluste osas tarvis teadlikkust tõsta. „[Sealt] saab ööpäevaringselt nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes eesti ja vene keeles, ka siis, kui perearst ei ole kättesaadav.“

Perearstiteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks on praegu Paluste sõnul käivitatud nn asendusarstide ja lähtetoetuste süsteem ja järk-järgult on suurendatud ka perearstide residentuuri kohtade arvu, aastal 2012 on see 31.

Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval, et kiirabi kutsutakse üha enam välja ka kerge haigestumise korral ning möödunud aastal oli sääraseid kõigist väljakutsetest suisa 80 protsenti. Oma ülesannete korralikuks täitmiseks oleks üle Eesti vaja juurde vähemalt kümmet kiirabibrigaadi. Abiks oleks ka töövälisel ajal avatud perearstipunktid, kuhu saaks kergemate haiguste korral pöörduda.

Kust saab veel telefonitsi abi?

• 1220 – perearsti nõuandetelefon
• 631 4300 – psühholoogiline kriisinõustamine
• 126 – eestikeelne vältimatu psühholoogilise abi telefon
• 1707 – uimasti ja HIV/aidsi tasuta anonüümne tugitelefon
• 16363 – haigekassa infotelefon
• 16662 – mürgistusteave
• 1599 – lastehaigla tasuline nõuandetelefon