Andrus Ansip: Eesti võiks kaaluda topeltkodakondsuse lubamist

Peaminister Andrus Ansip leiab, et Eesti võiks teatud juhtudel lubada topelkodakondsust, tunnistada praegust olukorda ja seadustada selle, et ligi 100 000 inimesel on topeltkodakondsus.

"Me võiks tunnistada, et reaalsus on teistsugune ja oma seadused vastavalt sellele kohandada," rääkis valitsusjuht täna Vikerraadios.

Ansipi sõnul on teada, et umbes 100 000 eestlasel on ka mõne teise riigi kodakondsus, kuid Eesti seadus ütleb endiselt, et topeltkodakondsus on keelatud. Valitsusjuhi sõnul ei peaks need inimesed, keda elu on viinud Kanadasse, Austraaliasse või mujale, Eestiga suheldes oma teist kodakondust varjama. 

Ansip rääkis, et tänapäeva maailm on muutunud ja inimestel on mitu identiteeti. "Nad tahavad neid kanda ausalt ja olla nende üle uhked," kõneles Ansip. "Need eestlased, kes elavad väljaspool Eestit, aga identifitseerivad end ikkagi eestlastena, on väga tugevaks Eestit toetavaks grupiks väljaspool Eestit."

Ansipi sõnul ei ole meie kodakondsuspoliitika tervikuna aegunud ja kivistunud, kuid mõningaid muutusi tasuks kindlasti teha. Ta märkis, et ka Soomes on topeltkodakondus teatud juhtudel lubatud, ja ka Eestis kasvab vajadus selle järele. 

"Meil on palju inimesi, kes on segaabieludes," märkis ta ja tõi näiteks et, kui mees on inglane, naine eestlane ja lapsel on sünnijärgne Eesti kodakondsus, ehkki ta on sündinud Ühendkuningriigis, peab ta täisealiseks saades ühest kodakondsusest loobuma. "Me ei peaks panema inimesi selliste valikute ette," leidis Ansip. 

Reformierakonna koalitsioonipatrner IRL aga leiab, et kodakondsuspoliitika aluseid ei peaks muutma ja siseminister Ken-Marti Vaher ei näe vajadust lubada praegu topeltkodakondsust.

"Me oleme koalitsioonilepingut sõlmides kokku leppinud, et kodakondsuspoliitika aluseid me ei muuda," kinnitas Ansip raadios. "Me ei muudakski aluseid, kui me tunnistaksime, missugune on tegelik olukord ja seadustaksime praeguse olukorra."

Ansip avaldas lootust, et Eesti riik ei tee Kohtla-Järve tüdrukule liiga ja ei võta 13-aastaselt Kristinalt ära Eesti kodakondust. "Ei saa läheneda puht formaaljuriidiliselt," rääkis Ansip, kelle sõnul on kodakondsusküsimus eelkõige südame asi. 

"Kui noor inimene on veendunud, et täiskasvanuks saades tahab ta olla kindlasti Eesti kodanik, siis pelgalt seetõttu, et Vene kodakondsusest ei ole alaealistel võimalik loobuda, ei peaks meie jätma teda ilma Eesti kodakondsusest."

Ansipi sõnul ei puuduta topeltkodakondsuse küsimus ainult ühte tüdrukut, vaid pea 100 000 väliseestlast.

Siseministeeriumis tehtud kodakondsust puudutava analüüsi andmetel on neid, kellel oleks topeltkodakondsuse lubamisel õigus Eesti kodakondsusele, kõige rohkem Venemaal. Ametlikel andmetel on praegu inimesi, kellel tekiks topeltkodakondsuse lubamisel Eesti kodakondsuse saamise õigus, ligi 25 000. Nendest 15 000 oleks Vene kodanikud, 1500 Soome kodanikud ja 1100 Ukraina kodanikud. 

Siseminister Ken-Marti Vaher on öelnud, et neid, kellel oleks topeltkodakondsuse lubamisel õigus Eesti kodakondsusele, võib isegi olla üle 100 000.