Andres Tarand, Fred Jüssi ja Peeter Oja allkirjastasid roheliste manifesti

 (114)
Andres Tarand, Fred Jüssi ja Peeter Oja allkirjastasid roheliste manifesti
Foto: Andres Putting

Roheliste erakond koostas manifesti, millele koguti allkirju kultuuri- ja ühiskonnategelaste seas ning mis sedastab, et Eesti poliitiline maastik on liiga üksluine. Manifestile on alla kirjutanud teiste seas Andres Tarand, Fred Jüssi ja Peeter Oja.

"Eile kirjutas meie manifestile alla umbes 40 inimest, kellest paljud olid parteivabad kultuuritegelased. Manifesti põhiteesiks on elurikkuse taastamine poliitikas ja kultuuris," rääkis roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg Delfile.

Elurikkuse ehk diversiteedi põhimõte rajaneb ökoloogiale omasel reeglil, et mida rohkem on erinevaid argumente või eluvorme, seda parem. See tähendaks poliitikas, et näiteks riigikogulane ei esindaks mitte partei vaid iseenda vaateid, mis tooks palju laiema arvamuste baasi.

"Meie tõelised probleemid on hoopis mujal, kui see, kes kui palju Venemaalt raha sai," ütles Strandberg.

"Põhiseadus ütleb, et riigikogus võidakse moodustada fraktsioone, aga meil moodustatakse alati. Meie manifesti mõte on, et saadik oleks vaba otsustama lähtuvalt oma maailmavaatest ja sisuliselt, mitte parteist lähtuvalt. Manifest ütleb, et asi on üksluiseks läinud. Kas muutus tekkib või mitte, seda näitab aeg."

Manifest ei too siiski välja mingeid võimalusi, kuidas seda saavutada. "Neid võimalusi on palju. Üks neist on see, et minge ja valitse elurikkam riigikogu," selgitas

Alla kirjutasid teiste seas ka Fred Jüssi, Andres Tarand ja Peeter Oja. Kahe esimese nime puhul rõhutas Strandberg paralleeli kunagise neljakümne kirjaga, millele nad samuti alla kirjutasid. Sarnane on ka allakirjutanute hulk, mis pole küll täpselt 40, vaid jääb 40 ja 50 vahele.

Manifesti tekst ja allakirjutanud:

On aeg igas mõttes rikkamaks ühiskonnaks!

Nii ühiskond, inimelud kui ka elusloodus võivad olla rikkad või vaesed. Meie räägime elurikkusest kui vaesuse ja üksluisuse vastandist.

Elurikkuse manifest

Mets elab hästi, kui selles on eluõigus kõigil suurtel ja väikestel. Kui metsas elavad ainult hundid ja siilid, on mets vaene, samuti nagu ta on vaene, kui seal kasvab vaid üks päikest varjutav suur tamm. Ühiskond elab hästi ja on elurikas, kui selles on eluõigus kõrvuti kõigil suurematel ja väiksematel ideedel. Ja ühiskond on vaene, kui tema kogu energia kulub ainult ühe, parima ja ainuõige idee väljaselgitamisele ning jõuga selle järgi elamisele. On aeg lõpetada võistlus, milles väärtustatakse ainult esikohta.

Monopol on vaesus, mitte rikkus nii metsas kui ka poliitikas. Kaks erakonda hea, neli erakonda parem. Neli ideed hea, kaheksa ideed parem. On aeg saata laiali monopolid põllul, äris ja juhtimises. Iga monopol toob kaasa esmalt seisaku ja seejärel allakäigu.

On aeg taastada ühiskonna elurikkus. See tähendab eluõigust kõigile ideedele, nii suurtele kui ka väikestele. See tähendab, et ühiskonnas on tähtis kõigi osavõtt, mitte ühe võit.

Mustvalge maailm on lihtne, kuid vaene. On aeg vabastada värvid mustvalgest vanglast. Elurikkus sisaldab kõiki värve. On aeg lõpetada vaesumine riigi juhtimises ning tuua tagasi kõik värvid ka riigi mustvalgeks vaesunud parlamenti.

Eesti rahva aastatuhande eesmärgid on saavutatud. Need on saavutatud ühekaupa ja ühekordse pingutusega. Kuid need asuvad väljaspool meid või siis oleme me osa millestki meist suuremast. Meil on ühisturg, kaitseplaan, vaba piiriületus ja ühisraha. On aeg seada eesmärke, mida oleks korraga palju ja mis rikastaksid meid ka seesmiselt. Me oleme osa globaalsest elurikkusest juhul, kui me oleme erinevad, mitte aina sarnasemad kõigile ülejäänutele. On aeg rikastada maailma Eesti eripäradega, luua ainulaadset, mitte parimaid koopiaid. On aeg pingutada ainulaadse loomingu, mitte seltskonda kuulumise nimel.

Kestlikkus on omadus, mis tuleb loovust hoidvast ja mitmekesisest keskkonnast ning kireva ja laia ilmapildiga inimeste otsustest. Õiged ja arukad investeeringud on ka jätkusuutliku majanduse aluseks, mis omakorda loob võimalusi koguda makse, et edendada aina elamis- ja osalemisväärsemat ühiskonda.

On aeg muuta Eesti vääriselupaigaks. Inimeste vääriselupaigaks muu hulgas."

6. jaanuar 2011

Alla kirjutanud:

Agni Kaldma, keskkonnakaitsja
Ain Kabal, jurist
Aivar Haller, sotsiaalne ettevõtja
Aleksander Laane, kirjastaja
Aleksei Lotman, Riigikogu liige
Andres Tarand, klimatoloog
Ants Johanson, kultuurikorraldaja
Armin Kõomägi, ettevõtja ja kirjanik
Artur Talvik, filmimees
Endrik Mänd, Tallinna linna peaarhitekt
Enno Poldre, vabakutseline tõlkija ja ajakirjanik
Enriko Talvistu, kunstiajaloolane
Eerik-Niiles Kross, julgeolekuekspert
Fred Jüssi, loodusemees
Heiki Valner, uudistereporter ja loomakaitsja
Jaan Riis, Looduse Omnibussi eestvedaja
Jaan Vaabel, koolitaja
Jana Stahl, Pakri Ühingu eestvedaja
Juku-Kalle Raid, "KesKus" peatoimetaja
Kaarel Tarand, "Sirp" peatoimetaja
Kadi Tarand, koduperenaine
Kadi Lambot, tippjuht
Katrin Idla, teadlane
Katrin Mesilane, suhtekorraldaja
Kristel Meos, varahaldur
Marek Strandberg, Riigikogu liige
Maret Merisaar, Riigikogu liige
Mart Johanson, muusik
Mart Jüssi, Riigikogu liige
Mart Saarso, jahtkapten
Mati Kaal, Tallinna Loomaaia direktor
Peeter Oja, näitleja
Priit Adler, looduskaitsja
Rainer Eidemiller, kodanikuühiskonna edendaja
Raivo Juurak, Haridusfoorumi eestvedaja
Raivo Stern, füüsik
Rasmus Lahtvee, skaudijuht
Sass Henno, kirjanik
Toomas Trapido, Riigikogu liige
Urmas Hallika, riigiametnik
Urve Kallavus, professor
Valdur Lahtvee, Riigikogu liige
Veiko Potisepp, kogukonna edendaja
Ylle Rajasaar, loodus-ja haridussaadete produtsent