„Lapsepõlves oli ühes kingist suur rõõm,“ rääkis Tarand Delfile. „Ülearu palju kinke polnud. Olid piparkoogid ja jõuluvorstid. Ühel aastal tegi üks metsavend mulle kingiks puust lennuki.“

Ehkki pillimängijat Tarandite peres polnud, lauldi jõulude ajal vanu kirikulaule, millest seni on repertuaaris „Püha öö“. „Kuusel pandi küünlad põlema ja lauldi ja lastelt pinniti natuke salme,“ meenutas ta.

Eriliselt on aga meelde jäänud jõululaupäev, mil 11 aastat Siberis olnud isa saabus koju. „Elasin maal vanaema juures ja käisin linna kooli. Ühel õhtul tehti köök pimedaks, oli aru saada, et on midagi erilist,“ meenutas Tarand. „Isa oli just jõululaupäeval saabunud 11 aasta järel Siberist. See oli hea jõulukingitus, millel oli pikem mõju.“

Jõulude tähendus on muutunud

„Jõulud on väga kodune püha, me ei kipu kuhugi välja ja välismaale ammugi mitte,“ kõneles Tarand oma praegustest jõuludest.

Ta tõdes, et jõulude tähendus on Eesti rahva jaoks ajas muutunud. „Natuke kipub turumajanduslik pool jõule varjutama,“ tõdes ta. Kuid paljud käivad ka kirikus ja naudivad häid kontserte. „Midagi on püsivat, aga muutused on paratamatud. Muutused käivad meie elu juurde,“ lausus Tarand.

Ta meenutas, et paganlikud jõulud Eestis kestsid üsna kaua, siis üritati kristlike jõule peale suruda, kui see juba juurduma hakkas, tuli uuesti õpitud kombeid varjama hakata. Täna suruvad peale kaubanduslikud trendid.

Lastelaste kingitused ei võta Tarandite peres kuuse all palju ruumi, kuid kestavad kaua. „Lastelastele on asjad lahendatud ajakirjanduse tellimustega,“ rääkis Tarand. Kuuse all on ajakirjade „Täheke“, „National Geographic“ ja „Navigaator“ tellimused.

„Mulle meeldis ka Eesti Energia jõulukingitus,“ rääkis Tarand irooniliselt. „Alguses teatas, et tõstab hinda ja siis teatas, et nii palju ei tõstagi. Inimestele jääb mulje, et neile tehti kingitus.“