Andres Pajula: ligi 80% lapsevanematest on rahul

 (49)
ONLINE INTERVJUU
Andres Pajula: ligi 80% lapsevanematest on rahul
Foto: Ilmar Saabas

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on tänaseks enda poolt soovitud koolis õppekoha kinnitanud siiski juba 3000 lapsevanemat ning seega peaks ligi 80% vanematest rahul olema. “Kui me ei oleks lapsevanemate soove arvestanud, oleksime võinud saavutada vastupidise tulemuse,”
nentis Pajula vastates Delfi lugejate küsimustele.

Miks ei ole Tallinna linnas aastate jooksul suudetud luua kesklinna süvaõppega koolidega võrdseid koole? Kas nn tavakoolidesse ei võiks rajada süvaõppega klasse (nt keeleõppe)?

Süvaõppe klasse võib rajada igasse kooli ja seda on ka tehtud. Nn süvaõppega koole ja klasse on meil ka nii Lasnamäel, Mustamäel kui ka mujal.

GAG-is ja Tallinna 21.keskkoolis kestsid “katsed” kokku umbes 2 tundi. Kas Teie arvates on õigustatud ja lubatud sellise kestvusega katsete läbiviimine 6-7 aastaste lastega?

Ma ei pea põhimõtteliselt n-ö koolikatseid õigeks, sellise ajaga ammugi mitte. Laps lähebki kooli selleks, et õppida lugemist, arvutamist kirjutamist, samuti ei pruugi laste tegelikud võimed nii varases eas veel avalduda. Küll aga pole siiani leitud paremat lahendust juhuks, kui kooli on tahtjaid rohkem, kui õppekohti. Vaevalt, et loos sellel puhul parem viis oleks.

Kas Teile tundub et Tallinnas kehtiv määrus on ennast seni õigustanud? Ja kujunenud olukord vastab Haridusameti ootustele?

Kuna tegemist on täiesti uue olukorraga, siis nagu iga suure muudatusega, käivad ka selle süsteemi käivitamisega kaasas kitsaskohad. Nende tekkimise võimalikkusele juhtis haridusamet seaduseloojate tähelepanu juba põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ettevalmistamise käigus, kuid kahjuks sellega ei arvestatud. Nüüd tuleb Tallinnal vastavalt seadusele määrata elukohajärgne kool enam kui 4000 lapsele, mis on linnale esmakordne kogemus. Võib-olla olemegi võtnud endale liiga suure ülesande täita kõigi osapoolte (lapsevanemad, koolijuhid, seaduseandja, avalikkus) ootusi võimalikult hästi, kuid see on nagu Krõlovi valmis, kus Luik, Haug ja Vähk tahavad kõik erinevaid asju. Kõige lihtsam olekski olnud lastele koolid määrata arvestamata kellegi soove.

Tänaseks ehk esimese kolme etapi lõpuks on enda poolt soovitud koolis õppekoha kinnitanud siiski juba 3000 lapsevanemat, seega ¾ ehk ca 80% peaksid olema rahul, mis on igati positiivne. Kui me ei oleks lapsevanemate soove arvestanud, oleksime võinud saavutada vastupidise tulemuse, kus 80% oleks rahulolematu, vaevalt see oleks parem olnud. Selge on see, et iga protsessi on võimalik paremaks muuta, selleks on haridusamet seadnud endale eesmärgi teostada septembris põhjalik analüüs ja sellest tulenevalt teha määruses vajalikud muudatused.

Kas need 5 koolijuhti, kes tegid Teie vastu avaliku pöördumise, millest sain teada konkreetsete näidete varal, et olete pilganud ja naeruvääristanud koole, tagakiusate alluvaid ja teie juhtimistiil ning suhtlemine ei kannata kriitikat, on pidanud kirjutama Teile seletuskirju ja saanud kirjalikke hoiatusi, sest nende käitumine kahjustas ju Teie mainet ning tekitas inimestes usaldamatust Teie vastu. Kui nad ei saanud kirjalikke hoiatusi siis miks?

Kindlasti on selle pöördumise puhul tegemist minu jaoks ühest küljest ootamatu, samas üsna mõtlemapaneva juhtumiga. Ehkki viis kirja kirjutanud koolijuhti viitasid teiste koolide olukordadele ja asjaoludele, mille avaldamisega nende koolide direktorid absoluutselt nõus ei olnud, nõudis see pöördumine minult siiski teatud tagasivaatamist, analüüsi ja mõtlemist, kas, kus ja mida on valesti tehtud. Analüüsides olukorda ja vesteldes teiste koolijuhtidega sain kinnitust sellest, et olen teinud oma tööd ausalt ja õiglaselt ilma oma alluvaid, sh koolijuhte taga kiusamata ning naeruvääristamata. Küll aga ei saa ma haridusameti juhina lubada näiteks eelarve ülekulutamist, töödistsipliini rikkumist, korralduste mitte täitmist jm rikkumisi. Kui meil on aga direktoritega eriarvamusi koolide arengust ja laste heaolust, siis on see minu jaoks konstruktiivne arutelu, mis aitab kaasa lastele parema hariduse andmisele, see ei ole kunagi olnud põhjuseks kedagi taga kiusata.

Peale mainitud kirja saatmist toimus selle kirjutajanud koolijuhtidega kohtumine, mis möödus samuti konstruktiivses ja asjaliku arutluse õhkkonnas, leiti et ületamatuid probleeme koolijuhtide ja haridusameti suhtelmises ei ole, pigem on tegemist info liikumise häirete ja teatud ootustega ühele või teisele poolele. Miks pole need direktorid saanud kirjalikke hoiatusi? Minu juhtimisstiili hulka ei käi juhtide karistamine selle eest, et nad omavad teistsugust arvamust kui mina. Loodan siiski, et edaspidi pöördutakse probleemide lahendamiseks otse minu poole, mitte ei tehta seda meediakanalite kaudu. Ühegi kooli sisevastuolude või haridusametiga tekkinud erimeelsuste lahendamine läbi meedia ei ole minu arvates päris õige.

Kas Te peate inimlikuks ja lapsesõbralikuks olukorda, kus mitmete linnaosade 7-aastased lapsed (Mustamäe, Nõmme, Kadriorg) peavad 2-3 erineva ühistranspordiga hakkama seiklema kooli, sest nende kodulähedasse kooli võeti konkursi alusel teise linnaosa laps, kellel oli rohkem esinemisjulgust, luges pisut paremini või oli lihtsalt parem päev katsete ajal?

Ei pea. Meie ülesanne on see, et sellist olukorda ei tekiks, kui just vanemad seda ei soovi. Praegu teeb elukohajärgse kooli määramise komisjon oma tööd ning lastele koole määrates arvestatakse esmajärjekorras kodulähedust ning õdede-vendade õppimist samas koolis. Võin veel kord kinnitada, et lapsevanemate rahulolu saab praktiliselt 100-protsendiliselt tagatud.

Kas Haridusametil on plaanis ka kooliõpilaste lõunatoidu maksumust korrigeerida? Olukord on ju päris hulluks kätte läinud toiduainete kallinemisega

Kindlasti tuleb see teema tõstatada 2012. aasta eelarve koostamisel, sest vajadus on olemas.

Tallinna Haridusamet on pakkunud välja, et Merivälja Kool võiks avada 3 paralleeli 1. klassis. Kui see nii juhtub, siis paariks aastaks tekib 24 kohta juurde, aga 3 aasta pärast saab Merivälja Kool võtta vastu ainult 1 paralleeli, sest kool saab 3 aastat võtta täienava klassi ainult selle pärast, et koolis on hetkel vanemate klasside täituvus nii madal, et on 3 klassi jagu ressurssi. See siis tähendab, et 3 aasta pärast võetakse ainult 1 klass. Mis omakorda tähendab seda, et Pirita linnaosas on 240 last, aga koolikohti on umbes 100.

Kas Haridusamet oskab öelda, kuhu võiksid minna Merivälja kooli 6. klassi lõpetanud lapsed (see on 6-klassiline kool)? Pirita on niigi täis. Sinna ei mahu veel täiendavalt 60 last.

HA pole täna veel midagi välja pakkunud, koolide määramine alles käib, võimalusi on erinevaid, üheks võimaluseks on ka lisaklasside avamine. Edasised käigud planeeritakse koolivõrgu uue arengukava koostamise käigus, mis praegu juba toimub.

Kuidas põhjendate 22. juuni määramist kuupäevaks, mil lapsevanem saab ise otsida oma lapsele koolikoha? Teatavasti algavad koolitöötajatel enamasti just siis puhkused? Kas võib arvata, et selline kuupäeva valik on juhuslik või ajendatud soovist säästa munitsipaalkoolide töötajaid?

Selline kokkulepe saavutati koostöös koolidega. Ka eelnevatel aastatel on valikuid tehtud kuni 1. septembrini. Kindlasti on see aga üks punkt, mida septembris läbi viidava analüüsi käigus arutatakse.

Minu küsimus on, kes peab lapsed ette valmistama selleks, et laps saaks sisse 1. klassi? Lasteaia juhataja on korduvalt meelde tuletanud, et lasteaia ülesanne ei ole lapsi ette valmistada eliitkooli katseteks. Sel kevadel olid katsed ka kõige tavalisemates piirkonnakoolides. Kas lasteaedade õppeprogrammid vaadatakse tulevikus üle ning lasteaias peab olema edaspidi omandatud I klassi materjal? Või ongi see normaalne, et enne kooli minekut peab last vähemalt ühe aasta, aga soovitavalt kaks aastat tasulistes eelkoolides koolitama? Seega, et kindlustada edukat testide läbimist 1. klassi, tuleb lapsevanemal eelnevalt tasulist teenust kasutada.

Täna tegelevad kooliks ettevalmistusega kõik lasteaiad ja see ettevalmistus on kooli astumiseks piisav. Need lapsed, kes lasteaias ei käi, saavad osaleda koolide juures olevates eelkooli klassides, mis pole kohustuslik, vaid on võimalus last kooli ja õppetööga harjutamiseks. Ka siis, kui laps ei käi üheski eelkoolis või lasteaias, võetakse ta kooli. Ta saab vajalikud oskused esimese klassi jooksul ning 9. klassi lõpetades võib ta olla (ja tihti ka on) paremate õpitulemustega kui need, kes kooli minnes lugeda ja kirjutada oskasid. Koolijuhi ja lapsevanema kogemusega võin öelda, et need lapsed, kes esimeses klassis on väiksema lugemis- või arvutusoskustega kui teised, näitavad põhikooli lõpetamisel sageli väga häid tulemusi, sest neil kujunevad juba algklassides tööharjumused. Lapse areng peab toimuma vastavalt tema individuaalsusele.

Millal saavad remonditud Tallinna koolid, mis ootavad endiselt remonti — JWG, TTG ainult ühed näited. Lapsed õpivad ebanormaalsetes tingimustes, kus seinalt langeb krohv ja talvel on nii külm, et peab klassis kindad kätte panema.

Hea meel on tõdeda, et enamik Tallinna koole (85%) on tänaseks päevaks juba remonditud ja õpilased on väga heades tingimustes, ka JWG suur maja on renoveeritud. Nagu ütleb vanarahvas — oleme saanud üle koera, nüüd on vaja saada ka üle saba. Ma usun, et kui majandus hakkab taas tõusma, mida on täna juba tunda, siis üsna pea saavad kõik linna koolid täielikult remonditud ja Tallinnas on õpilastel kõige paremad õpitingimused. See on nii linnavalitsuse kui ka haridusameti üks prioriteete. Ebanormaalsetes tingimustes ei õpi ka täna siiski ükski Tallinna laps.

Miks te survestate TTG direktorit? Haridusameti käsul peab direktor iga hinna eest ja vahendeid valimata saama kõikidelt õpetajatelt allkirjad suvalisele paberile, et õpetajad on nõus palga langetamisega tagasiulatuvalt.

 Miks Haridusameti pädevad ja bilansivõimelised raamatupidajad ei tee oma tööd korralikult? Vastasel juhul ei oleks TTG juba I kvartali lõpus eelarvekriisis.

Kas Haridusameti käsul toimub TTG-s osadele töötajatele töötasu maksmine ümbrikupalgana, kus direktori sõnul on ta maksud juba maha võtnud? Idee on ju päris hea, aga kuhu lähevad mahavõetud maksud — kas Maksuametile või Haridusametile?

TTG direktorit ei ole kindlasti kuidagi eriliselt survestatud, vaid temal, nagu kõigil teistel koolijuhtidel on kohustus kinni pidada kooli eelarvest, missugused on kooli otsused, sõltub juhtkonnast. Haridusameti raamatupidajad teevad oma tööd korralikult, mille tulemusena ongi võimalik täna juhtida koolijuhtkonna tähelepanu sellele, et praeguse eelarve kasutamise stiiliga pole võimalik eelarvedistsipliinist kinni pidada. Haridusamet ega ükski teine avaliku sektori asutus ei saa mõeldagi ümbrikupalga maksmisest ning teie poolt antud vihjet kindlasti kontrollitakse.

Kes olid nimeliselt need ametnikud, kes selle määruse — Vabariigi seadusele toetudes — kokku panid, milline on nende haridus ja kompetents selliste küsimuste lahendamisel ning milline on nende töötasu?

Määruse on välja töötanud väga laiapõhjaline grupp inimesi, kuhu on kaasatud nii seadusandja esindajad, koolijuhid, hoolekogude esindajad ning haridusamet.

Miks töötab jätkuvalt koolidirektorina inimene, kes valmistel esines teatega, et tema lõpetab rahvusel põhineva genotsiidi vene koolides? See inimene ilmselt ei ole pädev oma kohta täitma, kuna ei tea, mida tähendab sõna „genotsiid“. Miks kistakse lapsed poliitikasse, ja Haridusamet lubab seda?

Ma ei tea, kellele või millele Te vihjate. Absoluutselt nõustun Teiega ja olen ka meedias korduvalt küsinud, miks kistakse lapsed poliitikasse. Ma taunin seda 100-protsendiliselt ja olen teinud kõik võimaliku, et seda välistada. Loodan, et seda hakatakse lõpuks mõistma ja lõpetatakse niisugune tegevus.

Ilma koolikohata on 700-900 last. Seda ei tea mitte keegi, kui palju on neid lapsevanemaid, kes on aktsepteerinud koha mingis koolis AINULT HIRMUST, et äkki jääb üleüldse koolikohata. Meie oleme üks neist. Jah, meie oleme kooli nimekirjas, aga ei ole rahul koolivalikuga ning eelistaksin iga kell kohta oma linnaosas. Mida te võtate ette nende lapsevanematega?

Lapsevanemad, kes pole rahul koolivalikuga, võivad sellest loobuda ja otsida perele paremini sobiv või meeldiv kool. Haridusamet on järjepidevalt edastanud sõnumit, et Tallinnas on piisavalt koolikohti ja lapsevanematel poleks olnud vajadust hirmu pärast kohta kinnitada. On väga kahju, et meie sõnum on jäänud kuulmata ja võimendatud on hirmu, et koolikohti ei jätku ja lapsed peavad koolis hakkama käima. Me ei tea kellele või miks see segaduse tekitamine on olnud kasulik, kuid haridusamet kinnitab jätkuvalt, et kõikidele Tallinna lastele kindlustatakse õppekoht kodulähedases koolis.

Miks on Tallinna Haridusamet lasknud tekkida olukorral, kus vägisi sunnitakse lapsi ja lapsevanemaid osalema eliitkoolide katsete trallis, kuna:
a) kodulähedane kool on alla arvestust tasemega;
b) isegi ebarahuldava tasemega koolis ei jätku piisavalt kohti?

Haridusamet ei ole käskinud ega sundinud kedagi osalema katsetes, vaid on järjepidevalt kinnitanud, et kõigile lastele kindlustatakse koolikoht võimalikult kogu lähedal. Kõigis Tallinna koolides on võimalik saada heal tasemel põhiharidus, kui õpilastel on endal soov ja tahtmine õppida. Üheski Tallinna koolis ei anta sellist haridust, mis ei võimaldaks jätkata õpinguid ükskõik milliseks gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

Miks on lapse kooliminek seadusega sätestatud 1.oktoobri seisuga, kui kooliaasta algab ju 1.septembriga? Mõtlen laste vanuseid, miks peavad osad lapsed kooli minema 6-aastaselt?

See on igivana küsimus, mis kuupäev see peaks olema, kusagile tuleb piir tõmmata ja täna on see seaduse järgi 1. oktoober. Kui aga näiteks 25. septembril sündinud lapse vanem leiab, et tema laps pole valmis 6-aastaselt kooli minema, on tal võimalus pöörduda Tallinna laste nõustamiskomisjoni poole ja taotleda koolipikendust.

Linn ei toeta sendigagi erakoole, erakooli lapsed ei saa tasuta süüa jne.Kas koolide puuduse valguses ei oleks üheks lahenduseks toetada väikseid erakoole, siis oleks see valikuvariandiks ka keskmise sissetulekuga perele.

Alates 1. septembrist 2011 alustab Tallinn seadusest tulenevalt erakoolide toetamist. Tallinnas ei ole koolikohti puudu, vaid erakoolid on üheks alternatiivseks võimaluseks oma lapsele haridustee valikul.

Kuidas te kommenteerite 32. Keskkoolis toimuvat ning sealse direktori käitumist nii õpilaste kui õpetajate suhtes.

Täna ma seda küsimust ei kommenteeri, kuna selles loos on praegu palju ebaselgust.