"Ma ei usu, et nad hakkaksid mõnda sissetöötatud süsteemi seestpoolt endale meeldivamaks muutma," ütles Metsoja Delfile. Tema hinnangul pole ka põhjust arvata, et kaks nimekat poliitikut niisama aknaalustesse ridadesse istuma jääksid. Uue erakonna loomiseks läheb teadagi vaja liikmeid, ning võib uskuda, et nende otsimise juures pööraks tandem pilgud ka endiste kolleegide poole. Metsoja selles suurt traagikat ei näe: probleem on see ainult juhul, kui IRL ei suuda ennast sügiseste kohalike valimiste ajaks kokku võtta ja end valijale arusaadavaks teha. Metsoja sõnul on just erakonna valijaile arusaadavaks tegemine praeguses koalitsioonis raske olnud. "Aeg uue parempoolse erakonna loomiseks võibki olla küps," ütles Metsoja.

Aga miks parteikaaslased sellise aplombiga lahkusid? Metsoja usub, et selle taga oli omajagu väsimust ja pettumust. Endise esimehe Tsahkna plaanid erakonna maine ja naeruväärselt madala reitingu parandamiseks ei leidnud erakonna sees üleliia sooja vastuvõttu.
IRL-i riigikogu fraktsiooni teine aseesimees Priit Sibul kahe olulise liikme, kes veel poolteist kuud tagasi olid erakonna aseesimees ja esimees, pauguga lahkumises ületamatut traagikat ei näe. "Dramatiseerite üle," hindas ta, kui ajakirjanik Mihkelsoni ja Tsahkna lahkumist uppuvalt laevalt pagemisega võrdles.

Mida peaks aga tundma IRL-i valijad ja lihtliikmed, vaadates partei tipus toimuvaid imelikke liikumisi, kuidas peletada tunnet, et käes on ühiskonnale olulise erakonna agoonia viimane vaatus? "Usalduse taastamine on pikk protsess, Mihkelsoni ja Tsahkna lahkumine sellele kaasa ei aita," nentis Sibul. "Viimasel suurkogul paika saanud uus esimees ja värske nägemus parempoolsusest peakski olema see rahustav süst, mis valijatele uut lootust annab. Muutused tulevad evolutsiooni, mitte revolutsiooni vormis," lubas ka Metsoja.

IRL-i tippjuhtkonnal polnud Mihkelsoni ja Tsahkna lahkumise kohta mingitki eelinfot, teave tuli meedia vahendusel. Sellest hoolimata kinnitasid mõlemad fraktsiooni aseesemehed, et mingeid kohutavaid sündmusi või egode kokkupõrkeid, mis pauguga lahkumiseni peaks viima, pole üldkogu järel pooleteise kuu jooksul ette tulnud.

Omajagu on segadust ka tulevaste aknaaluste poliitiliste eelistuste suhtes. Kas nad toetavad koalitsiooni? Võttes arvesse, et mõlemad olid veel hiljuti ühe koalitsioonipartneri tippjuhtkonnas, võiks seda ju oodata. Samal ajal pole ka kolmas koalitsioonipartner, Keskerakond üleliia stabiilses seisus. Koalitsioonil jääb praeguse seisuga alles 54 häält. Priit Sibul usub, et praeguseks sellest piisab, valitsuskriisi pole ette näha. "Eestit on ju isegi vähemuskoalitsioonid valitsenud," viitas ta.