Delfile antud intervjuus ütles Anneli Akkermann, et olete tema peamine konkurent Pärnumaa esinumbri kohale. Kuidas kommenteerite?
Kui ta on valinud mind enda peamiseks konkurendiks, siis see võib ju nii olla. Aga põhiküsimus on selles, et Pärnumaa piirkond on kujundanud esinumbri osas oma ettepaneku ja esitanud erakonnale piirkonna esinumbriks mind. Piirkond saab anda küll suuniseid, aga päeva lõpuks otsustavad erakonna nimekirja kui terviku üle eestseisus ja volikogu.

Ei Akkermann üksi ega ka Akkermann ja Metsoja koos ei tee head tulemust. See on ikkagi meeskonnatöö ja meil peab olema kümme inimest nimekirjas.

Mis vahet on sellel, kes on esinumber, riigikokku saab see, kes saab enim hääl.
No täpselt, selle üle otsustavad valijad. Ma usun, et igas valimisringkonnas on selliseid küsimusi üleval. Selleks ongi erakonnas eestseisus ja volikogu.

Kui vahet pole, siis miks te džentelmenina Akkermannile nimekirja esikohta ei loovuta?
Siin ongi see küsimus, et mõlemad kandidaadid on piirkonna juhatuses olnud arutlusel ja piirkond on teinud oma ettepaneku. Olles džentelmen või mitte, aga kui keegi on saanud parema mandaadi, siis kas on õige sellest mandaadist loobuda? Demokraatias loeb ju enamuse arvamus, loeb see, kes saab poolehoiu.

Erakonna sisevalimised ei anna mandaati, vaid näitavad poolehoidu.

Ja, loomulikult. Aga poliitika on meeskonnatöö. Seega on olulised meeskonna liikmed, kes näevad, kuhu Pärnumaa peaks arenema. Mina olen andnud nõusoleku, nagu ka Akkermann, olla Pärnumaa piirkonna esinumber. Lõppotsuse peab tegema kõrgem erakonna organ. Mina tahan olla samamoodi esinumber.

Mida annab kandidaadile koht valimisnimekirja esikohal?
Ma ei oska öelda, ma pole kunagi esinumber olnud. Ma olen riigikokku kandideerinud meeskonnas. Eks kindlasti esinumber saab rohkem tähelepanu. Eelmine kord oli Akkermann Pärnumaa nimekirjas teine, mina tema seljataga kolmas. Lõpuks võidab see, kes saab rohkem hääli.

Mille poolest te Akkermannist parem olete?
Olen olnud muuhulgas viis aastat vallavanem. Ma arvan, et mul on täpselt sama moodi teadmistepagas ja võimekus riigi asjades kaasa rääkida. Olles näinud erinevaid tasandeid, arvan, et saan olla abiks Eesti eluolu kujundamisel.
Akkermann on olnud riigikogus.

Absoluutselt, jah, oleneb, mida võrrelda tahame. Lõpuks valib ju ikkagi erakond, kes ja kus kandideerib. Aga see pole koht, kus minna ultimaatumite esitamisele.

Kuidas te siis suhtute Akkermanni seisukohta, et „Kui ma ei saa esinumbriks, siis ei kandideeri"?
See on iga inimese õigus käituda nii, nagu ta õigeks peab.

Akkermann nimetas tema seisukoha lekkimist erakonnast väljapoole spinniks. Kuidas kommenteerite?
Kui piirkonna juhatuse otsust nimetatakse spinniks, siis on see tema õigus. Mina saan aru, et erakond kasvab altpoolt üles, selleks juhtorganid ongi, et inimesed saaks kaasa rääkida.