Täna algas Tallinnas rahvusraamatukogus Eesti arstide liidu eetikakonverents "Kollegiaalsus või korporatiivsus", mille juhatas sisse arstide liidu eetikakomitee liige Andres Lehtmets.

Lehtmets rääkis eetikakoodeksist ja tegelikkusest ning meenutas, et muuhulgas on arsti eetikakoodeksis öeldud, et arstid peavad eriarvamused lahendama omavahel ja ei tohi nende lahendamiseks pöörduda ajakirjanduse poole.

Kollegiaalsus tähendab Lehtmetsa sõnul, et patsiendi huvid tuleb esikohale seada. Toetav tuleb olla muidugi ka kolleegide suhtes, kuid samas ei tähenda see, et arst peaks oma kolleegi arstlikke vigu varjama, vaid sellistel puhkudel tuleb pöörduda näiteks arstide liidu poole.

Lehtmets kõneles ka arsti- ning ärieetikast ja ütles, et tänapäeva tervishoiusüsteemi strateegilisi otsuseid teevad üha enam inimesed, kes ei ole arstid. Tervishoiusüsteemis on Lehtmetsa sõnul sõna sageli öelda ka poliitikutel. Lisaks on tänapäeva tervishoiuteenuse pakkujad sageli suurhaiglad, mille juhtimine on tihti politiseerunud.

Seetõttu tulevad Lehtmetsa kinnitusel eesotsas ärieetika põhimõtted ehk lojaalsus ja ärimudeli järgimine ning arstieetika põhimõtted samas järjekorra taga pool.

Lehtmets tõstatas ka õdede õiguste suurendamise teema ning märkis, et ta pole sellele küll vastu, kuid et see toob kaasa kaalumisvajadusi omavaheliste suhete reguleerimisel.

Kokkuvõttes märkis Lehtmets, et eetilisi väljakutseid arstide töös jätkub.