Andres Herkel: Türgi on Euroopa Liidule praegu väga keeruline partner
Riigikogu väliskomisjoni liikme Andres Herkeli sõnul on Eesti suhted Türgiga head, kuid samas on tegu Euroopa Liidule väga keerulise partneriga.
"Ühelt poolt liigub riik suunas, mis sõnavabaduse ja teiste Euroopa väärtustega kuidagi kokku ei klapi. Samas on Euroopale tohutult oluline, et Türgi piir peaks ja mõistlik koostöö rändeküsimustes jätkuks," sõnas väliskomisjoniga täna Türgist visiidilt saabunud Herkel.
"Mis puudutab väärtuseid, siis fakt, et riigikogu delegatsioonil oli eraldi kohtumine opositsiooniga ning ajakirjanike ühendusega, ei jäänud võimuesindajail kindlasti märkamata. See oli kindlasti praeguses olukorras vajalik Türgi olukorra mõistmiseks, aga ka selge signaal võimudele," sõnas Herkel.
Riigikogu väliskomisjoni visiit Türki tekitas Herkelis déjà vu tunde - korralik ja tempokas programm, vilkuriga autod ja kombekohane teejoomine tuletasid meelde aastatetaguseid visiite Aserbaidžaani Euroopa Nõukogu raportööri ülesannetes. "Sarnane on ka võõrustajate hoiak: saage aru, meil on terroristid, gülenistid ja kurdid (aseritel vastavalt Mägi-Karabahh), meilt ei saa nõuda selliseid demokraatia ja inimõiguste standardeid, nagu on Läänes," sõnas Herkel.
Ta lisas, et sellist nõukogude aja hõngu, nagu oli Bakuus veel kümmekond aastat tagasi selgelt tunda, seal ei ole. "Türgi on omaette uhke maailm oma reeglite ja ka päris tugeva suurriigi tunnetusega."
"Eelmise aasta 15. juuli riigipöördekatsest saadik valitseb erakorraline seisukord. See on andnud täitevvõimule tohutud õigused. Vallandatud riigiametnike, sõjaväelaste, kohtunike, õpetajate ja õppejõudude hulk ulatub üle saja tuhande. Vangistati mitu sada ajakirjanikku, ühenduse esindaja sõnul on neist endiselt vangis 140. Kas kõik nad on riigipöördekatsega seotud gülenistid, pole kaugeltki selge, sest inimestel on puudunud adekvaatsed õiguslikud vahendid, et enda kaitsta," rääkis Herkel.
Järgmise sammuna lähevad Herkeli sõnul rahvahääletusele konstitutsioonimuudatused, mis teevad presidendist peaministri ja ainuvalitseja ega jätta eriti palju ruumi võimude tasakaaluks. Mõneti oleks muudetud konstitutsiooni näol tegemist erakorralise seisukorra jätkamisega.
"Opositsioonipoliitikud ja intellektuaalid, kes tahavad presidendivõimu põlistamise vastu täie jõuga välja astuda, on täiesti olemas ja praegu nad usuvad isegi, et kui referendum kohe läbi viia, siis ei annaks see president Erdoganile oodatud tulemust. Küll aga peljatakse, et paari kuuga, mis jääb referendumi peatsest väljakuulutamisest selle läbiviimiseni, suudavad võimud avaliku arvamuse enda kasuks kallutada," sõnas Herkel.
