Andres Herkel: kramplik vastandumishaigus tuleb välja ravida

Lätis kasutatakse sellist valimissüsteemi, kus poolthäälte kõrval saab kandidaatidele ka miinuseid panna. Süsteem on keerukas ja ma ei arva, et see Eestis juurdunud valimistavaga kokku sobiks, aga oma iva on siin olemas. Poliitikud, kes paistavad silma vastandumisega, äärmuslike seisukohtade või ka ebaeetiliste tegudega, hääletatakse miinustesse, kirjutab Vabaerakonna esimees Andres Herkel oma ajaveebis.

Eestis meenub kõigepealt Edgar Savisaar. Temal on veendunud toetajate kõrval alati veendunud vastaseid. Olukorras, kus loetakse vaid poolthääli, pole tal viimastest sooja ega külma. See vastandumishaigus on viinud olukorrani, et nüüd vastandab ta end Eesti riigile. Avalikult ja häbenematult.

Räägin just „vastandumishaigusest“, sest tegu pole mingi süütu tegevusega, vaid millegagi, mis ohustab ühiskonna sidusust ja tasakaalu. See pole ühe inimese probleem, vastandumine kuulub vanade erakondade poliittehnoloogilisse argipäeva. Mitte ilma asjata ei öelnud Andrus Kivirähk, et Savisaar võiks olla Reformierakonna auesimees. Nii palju on Reformierakond talle dramaatilise vastandumismängu eest tänuvõlgu!

Kuni Savisaar juhib Keskerakonda, on Reformierakonna positsioon kõigutamatu. Toompeal ei saa tekkida ükski reformierakonnatu koalitsioon ning Keskerakond valitseb Tallinna nagu korrumpeerunud oblastit.

Kuid vastandumishaigus ei piirdu kahe suurerakonnaga. Kooseluseadus on esile toonud uue vastandumispaari piirjooned: sotsiaaldemokraadid ja EKRE. Sealjuures on sotsid selle koosluse aktiivsem pool, sest ilma nende poolt algatatud kooseluseaduse käsitluseta Riigikogu eelmises koosseisus poleks EKRE ilmselt parlamenti pääsenudki.

Tõsisemat kahju on teinud ühiskonna teadlik ja vastutustundetu lõhestamine, mille puhul ilmutavad sallimatust ka nn. sallivuspositsiooni kaitsjad. Üsna süüdimatult on homofoobideks pitserdatud neidki, kelle etteheited pakutud kooselukontseptsiooni suhtes on pigem õigusteoreetilised.

Sel taustal ei maksa ju imestada, et sama kirglik vastandumine kerib üles näiteks pagulasteema puhul. Valitsus, kes ei suuda elementaarseid probleeme ilma suurema tülita lahendada, käitub alaealiselt ega mõju usaldusväärsena, kui rahvale tuleb keerulisemaid probleeme selgitada.

Ma ei arva, et Eesti ühiskond on kuidagi olemuslikult võõravihane. Pigem napib meie poliitilises juhtkonnas inimesi, kes suudaksid ühiskonnaga kõnelda ning kel on selleks autoriteet. Kuni meil müüakse poliitikat loosunglike pooltõdede ja ebaausate vahenditega, ei muutu suurt midagi.

Kolmas tee äärmuste vahel

Vabaerakond on võtnud endale poliitikas keerulise missiooni. Ühte või teise äärmusse kaldumise asemel tahame näidata nn. kolmanda tee võimalikkust, tervemõistuslikku alget. See on tihti väga keeruline ja suurt vaimujõudu eeldav ülesanne.

Sellepärast pakkusime me välja näiteks paarkonnaseaduse eelnõu, mis annab samasoolistele paaridele õiguslikud garantiid, kuid ei anna nende kooselule „abielusarnast staatust“, nagu kooseluseadus ja selle rakendusaktid oma ahnuses on kavandanud. End kahe võitleva poole vahele asetades võib esiotsa muidugi peksa saada, kuid olemuslikult meie ühiskond vajab keskteid.

Samas tahame vastu hakata näiteks sellele kummalisele ja silmakirjalikule kombele, kus saadikud annavad oma muudatused riigieelarvele justkui „leti alt“. Komisjoni esimees võtab need vastu ning sellest sünnib „igasügisene rõõm“ ehk nn. katuserahade ühisbukett.

Hooti paistab, nagu oleks selline katuseraha jagamine meie poliitika ainus toimiv ühisosa. Mage, väga mage! Seejuures hääletatakse ametlikud ja protseduurikohased ettepanekud külmalt maha, sest nõnda on alati tehtud. Nüüdsete koalitsioonipolitrukkide mälu muid aegu ei mäletagi.

Ja ikkagi ma usun, et Eesti poliitika vajab dialoogi ja ühisosa. Vähemalt ühiseid väärtusi. Kui elementaarne väärtusbaas on paigas ja aktsepteeritakse eriarvamusi, on otsustamine tegelikult lihtsam. Kui üks ja sama enamus ei rulli ühest ja samast vähemusest kogu aeg üle, vaid vahepeal räägitakse ja otsitakse ühisosa, siis on meil lootust.

Kuidagi tuleb too kramplik vastandumishaigus välja ravida.