Andres Herkel: autoliisingu võiks saadikute kuluhüvitistest välistada

Riigikogu liige Andres Herkel (IRL) teeb oma ajaveebis ettepaneku, et autoliisingu võiks riigikogu saadikute kuluhüvitistest välistada.

"Riigikogu juhatus tegi umbes kolm koosseisu tagasi vea, kui otsustas, et riigikogu liige võib kuluhüvitisest maksta autoliisingut," kritiseeris Herkel, kelle sõnul on otsene kulu ikkagi kütus.

Ta leidis, et liisingumaksed valmistavad ette auto jääkväärtusega väljaostmist ja nende maksete korvamine pole põhjendatud.

"Kui võimalus on loodud, siis pole muidugi imestada, et seda ka kasutatakse," sõnas Herkel. "Aga liising ei ole tark raha, tark raha võiks olla ekspertiiside tellimine, koolitus jms."

Herkel märkis, et autoliisingu väljaarvamine kuluhüvitiste repertuaarist oli ka üks rahvakogu ettepanekuid ja selle arvelt võiks kuluhüvitisi kärpida vähemalt kolmandiku võrra.

Samas möönis Herkel Tallinnast valitud saadikuna, et näiteks Võrumaa saadiku kütusekulu ongi suurem ja seda arvestades võib tema kulupiir olla kõrgemal kui linnavurlel.

Muutused eeldavad poliitilist tahet

"Kuluhüvitised on üldiselt teema, millest lehed ja portaalid kirjutavad, aga poliitikud võimaluse korral vaikivad, sest ükskõik, mida selle hüvitise kohta öelda, avalikkuse halvakspanu on kerge tulema," kirjutas Herkel.

Herkel tunnistas, et ta pole praeguse kuluhüvitiste süsteemiga rahul. "See on suur hulk halvasti eesmärgistatud raha," ütles ta. "Riigikogu rolli ja parlamentarismi tugevdamiseks on seda võimalik palju otstarbekamalt kasutada. See aga eeldab poliitilist tahet."

Herkeli sõnul on Eesti võimumudel üha enam kaldumas täitevvõimu tugevnemise ja riigikogu nõrgenemise suunas ning siin tuleb midagi ette võtta.

Ta möönis, et loomulikult kaasneb riigikogu liikme tööga hulk mõistlikke kulusid. "Kui nädala hakul köitis ajakirjanduse tähelepanu see, kes riigikogu liikmetest rohkem kulutas ja kes vähem, siis julgen ma pingerea tagumistesse detsiilidesse kuulujana väita, et ajakirjanduse tähelepanu köitnud absoluutsummad ei ole väga kõnekad," ütles Herkel, kes ise kasutas eelmisel aastal kuluhüvitisi summas 6922 eurot.

Kõigepealt pole pingereas mitte 101 riigikogu liiget, vaid 106, sest riigikogu koosseis vahetub ning mõned jõudsid riigikogu liikmed olla vaid kuu või kaks. Aastaringne kuluhüvitaja jõuab loomulikult suuremate summadeni.

Raha kasutusviisid on erinevad

Herkeli väitel, on mõned riigikogu liikmed kuluhüvitiste toel käinud välislähetustes, milleks riigikogu kantselei muudel ridadel raha napib.

"Vaielda võib selle üle, kui tulemuslik ühe või teise parlamendiliikme osalus mõnel rahvusvahelisel foorumil on, aga tõsiasi on see, et nii väliskomisjon kui ka riigikogu juhatus on selliste sõitude kooskõlastamisel üpris nõudlikud ja välissuhtlus on parlamenditöö lahutamatu osa," selgitas ta.