„See, millest täna räägitakse Kreeka, Portugali, Itaalia ja Iiri kontekstis, on valitsuste võlakriis, aga mida ühiskond ei taha tunnistada, on demograafilise kriisiga tekitatav viitsütikuga pomm,“ rääkis Arrak Delfile.

Arraku sõnul on tänane võlakriis laenamise tagajärg, aga kui vaadata demograafilist struktuuri, siis ootab Euroopat ees töökäte vähenemine.
„Kui me võtame Saksamaa ja Jaapani prognoosid, siis kummaski riigis kahaneb töökäte arv rahvastikust viiendiku võrra,“ tõi ta näiteks.

Küsimus ei ole tema sõnul mitte selles, et töötegijaid on vähe, vaid selles, et töötegijate ja pensionäride suhe läheb väga paigast ära.

Arraku sõnul on 20 aasta pärast see suhe üks ühele. „See tähendab, et neid kalleid heaolusüsteeme, mis Euroopas praegu on, ei õnnestu enam finantseerida,“ tõdes Arrak. „See seab ka majanduslikule kasvule piirid.“

„Häda on selles, et maksumaksjate ja ülalpeetavate suhe on selline, et kogu ühiskonnamudel seisab väga suure kriisi ees,“ kõneles Arrak ja tõi näiteks, et Portugalis ja Itaalias moodustavad riigi pensionikulud kümne aasta pärast 15 protsenti SKPst.

Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Austria, Portugali ja Sloveenia kogu riigi eelarvest moodustavad juba praegu üle kolmandiku kulud pensionide väljamaksed.

Selle aasta Eesti riigi eelarvest kulub pensionidele umbes viiendik ehk kokku ligi 1,4 miljardit eurot, mida on võrreldes möödunud aastaga kuus protsenti rohkem. Pensionikulude kasvu mõjutab peale pensionitõusu ka pensionäride arvu suurenemine. Sel aastal võib lisanduda kuni kaks protsenti pensionäre.

Möödunud aastal oli Eestis ligi 400 000 pensionäri, neist enamik, ligi 300 000 vanaduspensionärid. Töövõimetuspensionäre on ligi 87 000 ja prognooside järgi suureneb just nende arv kõige rohkem.