Andres Arrak: Estonian Air - raske kanda, aga kahju ära visata
Lennundus pole ääremaal asuvale riigile mitte kitsas ärihuvi, vaid avalik hüve, mida vajadusel peab toetama ka riik, lausus majandusteadlane Andres Arrak.
"Arvestades, millistes raskustes on Hispaania, Skandinaavia ja muud lennukompaniid, mälestades Leedu oma, tundub targemaid inimesi kuulates, et Eesti taolisel väikeriigil polegi mingit lootust pidada oma õhku. Nii nagu ka rahvusülikooli või -ooperit. Eks see oma riik olegi suur luksus miljonilise rahva jaoks. Umbkaudsetel andmetel on allamiljonilise elanikkonnaga vaid kuuskümmend riiki. Huvitav, mitmel neist on oma lennukompanii?" küsis Arrak.
Samal ajal võib lennuühendust nagu igasugust muudki taristut lugeda eluliselt tähtsaks perifeerias või saartel asuvate riikide puhul, nagu Eesti kahtlemata on. Samal ajal saab ja peab Arraku sõnul pidama õhutranspordi teenust avalikuks kaubaks.
"Võimalusest lennata saavad kahtlemata kasu lendavad inimesed. Ükskõik kas Dominikaani Vabariiki randa lesima või Londonisse äriasju ajama. Ent lisaks sellele saavad kiirest ühendusest kasu kõikvõimalikud asutused ja ettevõtted, laiemalt kogu ühiskond. Avalik kaup selle poolest eristubki, et selle puhul esineb n-ö positiivne välismõju," selgitas Arrak.
"Ilmselt vastab tõele, et lennuteenuse osutamine ongi tänapäeval kahjumlik tegevus. Seega oli Tero Taskilale seatud ülesanne algusest peale võimatu. Taskila ei ole süüdi ei oma palgas ega strateegias. Unistajaid on alati olnud," märkis Arrak.
"Kui pisiriigi mikrolennufirmat kasumlikult pidada ei saa, aga samal ajal on see rahvuslikes huvides, siis vastavalt majandusteooriale lakkab eraturg toimimast," nentis Arrak. Positiivse välismõjuga kaupa, nagu haridus, tervishoid ja lennundus pakub eraturg liiga vähe, negatiivse välismõjuga kaupa, nagu alkohol, suitsud, prostitutsioon, aga liiga palju. "Seetõttu peabki valitsus esimesele kaubale peale maksma. Olemata asjatundja, ei oska ma aimata, kuivõrd eurodirektiivid on siinkohal kooskõlas terve turumajandusega. Üsna sageli nad ei ole," lausus Arrak.
"Fakt on aga see, et kui Eesti tahab äärealal edukalt toimida, tuleb otsida ühenduste pidamises mitte kasumit, vaid avalikku huvi. Lisaks tuleb riske hajutada. Kaotatud raudteeühendused ja olematu kiirteeühendus on muutnud Baltikumi globaalseks kolkakülaks," teatass Arrak.
Ta lootis, et kui Rail Baltic või Via Baltica valmis ehitada, siis ei olegi ehk vaja niipalju lennata, rääkimata võimalusest luua kolme Balti riigi ühine lennufirma, nagu SAS. "Miks laevaühendused toimivad? Miks Estonian Air ei ole üles ostnud Finnair'i või SAS'i? Mis see Tallink siis niiväga teistmoodi on?" küsis Arrak.
Ääremaalisus ei ole tema sõnul enam ammu geograafiline termin, pigem mentaalne. Ääremaalisus asub muuhulgas poliitikute mõtlemises.
