Tegelikult tuli Arraku sõnul põhi vastu juba 2009. aasta neljandas kvartalis ja positiivse kasvu kvartalid olid tänavu teine ja kolmas kvartal, kui Eesti oli lausa majanduskasvult kolmas riik, esimene oli Rootsi.

Illustreerivaks näiteks tõi Arrak selle, kui kiiresti me taastasime ekspordi, mis on ligi veerandi võrra taastunud. „See näitab, et et Eesti majandusel on kiire kohandumisvõime,“ lausus ta.

Arrak meenutas, et ainult Baltikumis ja Sloveenias kahanesid kriisi ajal palgad. „Meil ei ole ametiühingud ettevõtetele pähe istunud. See aitas meil enneolematu kiirusega taastuda,“ selgitas ta.

Positiivseks pidas Arrak ka seda, et Eesti suutis kõige sügavamas augus olles riigieelarve tasakaalus hoida. Sellele vaatamata on valitsuses olev Reformierakond kõige populaarsem partei. Ka Läti valimised näitasid toetust just olulisi kärpeotsuseid teinud parteile. „Baltikum on tõestanud, et inimesed on tasakaalukad ja saavad asjast aru,“ sõnas Arrak.

Võrdluseks tõi ta Prantsusmaa, kus pensioniea tõstmise kava peale tuli rahvas tänavatele ja ka Kreeka, kus praktiliselt käis kodusõda. „Aga meil pärast väga valusaid otsuseid, püsib toetus Reformierakonnale. See on fenomenaalne. See lubab eestlastel selja sirgu ajada,“ rääkis ta.

Ka uuel aastal tuleb Arraku sõnul jätkata stabiilselt ja ei tohi tõmmelda.

Aasta algus tekitab väikest segadust

Aasta algus tekitab Arraku sõnul inimestes väikest segadust, aga mitte niivõrd euro tulek, kuivõrd see, et iga seitsmes inimene on töötu.

Tööpuudus jääb pikaks ajaks kõrgeks, prognoosis Arrak. Kõikide riikide statistika tõestab, et tööpuudus jääb kõrgeks ka pärast seda, kui majandus on pööranud tõusule.

„Need, kes üle jäid, jäid üle eilsetest majandusharudest,“ selgitas majandusteadlane. „See võtab lihtsalt aega, et need inimesed ümber õpiksid, et nad sobituksid uutele loodavatele töökohtadele.“

Arrak prognoosis, et tööpuuduse oluline kahanemine võib toimuda kevadel, kui luuakse uusi hooajalisi töökohti. Praegu on tööpuudus kahanenud 150 000 töötult 100 000 töötuni.

„Suur tööpuudus tähendab, et ostujõud on väikene,“ nentis ta. „Kui aasta alguse kokkuhoid kestab tavaliselt kuu, siis nüüd võib tulla terve kvartal, see võiks panna kaupmeestele ka mõistuse pähe.“

Arrak prognoosis, et aasta esimene kvartal tuleb hästi tagasihoidlik. „Rahva ostujõud on väike. Inflatsioon taltub,“ sõnas ta. Kui jõulude ja uusaasta kingitused on ära tehtud, siis aasta alguses on tarbimine kindlasti vaoshoitum ja seda mõnevõrra enam kui see on varasematel aastatel olnud.

„Kolmanda kvartali lõpus taastub ka sisenõudlus, praegu oleme kasvanud ekspordi toel,“ prognoosis Arrak. „Eesti asub stabiilse majanduskasvu teele.“

Euro toob Eestile tähelepanu

Arraku sõnul saab Eesti euro käibeletulekuga maailma majandusruumi tähelepanu endale ja majandusajakirjade kaantele. „Krediidireitingud kindlasti paranevad, Eesti kindlasti oluliselt võidab välisinvesteeringute koha pealt,“ sõnas ta.

Järgmine aasta on Arraku sõnul eurotsoonile väga otsustava tähendusega, sest kõik riigid ei vasta eurotsooni tingimustele. Võimalik, et mõni riik visatakse eurotsoonist välja või leevendatakse eurotsooni tingimusi. „See eurotsoon, millega me ühineme, on väga erinev sellest, mille uksele me koputasime,“ lausus Arrak.