Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas, et sideandmete tähtsust süüteomenetluses ei saa alahinnata. "Sideandmed on kuritegude uurimisel sageli oluliseks juhtnööriks. Näiteks just IP-aadressi kaudu on meie politseil tihtilugu võimalik jõuda tegelike isikuteni lapsporno või pedofiilia juhtumites. Samuti ei saa eitada kõneeristuste olulisust kuriteoga seotud isikute väljaselgitamisel. Paraku riivab isiku kohta andmete kogumine igaühe õigust eraelu puutumatusele ning privaatsusele," ütles Anvelt.

Just seetõttu on andmete säilitamise direktiiv algusest peale palju arutelusid tekitanud. "Mul on hea meel, et põhiõigused on Euroopa Liidus kõrgel kohal ning Euroopa Kohus ei pelga ka ebapopulaarsete otsuste tegemist. Kohtuotsuse valguses ei saa küll öelda, et Eesti õigus oleks põhiseadusega vastuolus, kuid kindlasti vajab see ülevaatamist. Viime läbi vastava analüüsi, et hinnata meie õiguskorra vastavust kohtuotsuses toodud põhimõtetele. Sideandmed on kriminaalmenetluses hindamatu väärtusega, kuid see ei saa tulla kodanike põhiõiguste arvelt," sõnas justiitsminister.

2014. aasta aprillis tühistas Euroopa Kohus direktiivi, mis kohustas liikmesriikide sideettevõtjaid pikema perioodi vältel salvestama erinevat teavet, sealhulgas näiteks kõneeristused, IP-aadress, kõne tegemise koht ja muid sideteenusega seotud andmeid.

Reedel toimunud nõukogul saavutasid justiitsministrid esmakordselt osalise kokkuleppe ka EL andmekaitsereformi teatud sätete osas, mis puudutavad andmete edastamist väljapoole Euroopa Liitu.