Andres Anvelt: õiguskantsleri eesmärk oli tuua riigikogu maa peale tagasi
„Õiguskantsleri eesmärk oli tuua riigikogu maa peale tagasi, rõhutades just riigikogu kui seadusandliku organi tähtsust,“ ütles Anvelt Delfile. Samas julges ta kahelda, kas see sõnavõtt ikka toob riigikogu maa peale tagasi.
„Mina küll ei tahaks elada sellises riigis, kus kõik läheb lepase reega,“ rääkis Anvelt olukorrast riigikogus, kus sageli ei toimu diskussiooni. „See tundub näilise parlamentaarse riigina, aga tegelikult toimib diktatuur.“ Ta lisas samas, et niikaua, kui õiguskantsler kritiseerib, nii kaua on meil demokraatia.
Õiguskantsleri kriitika oli Anvelti sõnul väga konstruktiivne. Teder rääkis, et kõik tähtsad küsimused, mis puudutavad riigi rahakotti, tuleb läbi arutada parlamendis. Näitena tõi Anvelt seadused, mille läbisurumisel andis rahandusminister mõista, et parlament justkui ei ole pädev oluliste otsuste tegemiseks.
Teise olulise probleemina jäi Anvelti hinnangul õiguskantsleri ettekandest kõlama mõte, et võetakse küll vastu seadused, kuid nende täitmist ei kontrollita. „Keegi sellele tähelepanu ei osuta, täitevvõim püüab selles mööda nihverdada,“ lausus ta.
Põhisõnum, mida Teder Anvelti sõnul välja tõi, on kogu võimutäiuse tsentraliseerimine valitsusele.
„See oht, millel ta viitas, on liikumine mingil määral diktatuuri poole,“ kõneles Anvelt. „Seadusandlik võim on nihutatud näilisele tasemel, kõik otsused tehakse täitevvõimu tasemel ja tuuakse siis kummitemplisse. Kõik on ministeeriumide haudvaikuses ära otsustatud.“
Anvelti sõnul paneb probleemile punkti eelmise koosseisu viimastel päevadel vastu võetud riigiametnike immuniteedi küsimus, millele Teder ka oma ettekandes osutas.
„Parlamendi liikmeid sisuliselt ei viidud asjaga kurssigi,“ meenutas Anvelt. „Küsimus, mis oleks pidanud tekitama tulise debati, sellest polnud juttugi. Viimasel hetkel pandi see vagun rongi külge ja vagunisaatja ei märganudki.“
Anvelt, nagu ka Teder, avaldas lootust, et olukord peab muutuma riigikogu uue koosseisu ajal. Kuigi ta tõdes, et opositsiooni esindajana ei saa ta aru olukorrast, kus opositsiooni eelnõud hääletatakse maha ja mõne aja pärast tuleb koalitsioon välja sisuliselt sama eelnõuga.
„Sedasama opositsiooni eelnõu saaks parandada läbi komisjonide, aga kahjuks praegune olukord toimib mitukümmend aastat ja on sama moodi ka Tallinna volikogus,“ nentis Anvelt.
Ta ei ole samas nõus väitega, et kodaniku jaoks on ükskõik, kes hea eelnõuga välja tuleb, kui see lõpuks ikkagi vastu võetakse.
„Valijad võiksid seaduste vastuvõtmiste võtta ka oma valimisvõiduna,“ leidis Anvelt. „Kodaniku jaoks on tähtis see, et otsus, mis ta valimisurni juures tegi, oleks õigustatud, inimene võtab sellest poliitilisest võitlusest osa oma valimisotsust tehes.“
