Kui üldkogul esitatakse Anveltile ka vastaskandidaat, toimub hääletus, mis selgitab linnapeakandidaadi.

Tallinnas võimul olev Keskerakond ja seda kukutada üritavate opositsioonierakondade SDE, IRLi ja Reformierakonna vahel käib tihe rebimine. Keskerakond üritab uuesti saada üksi valitsemist võimaldavat absoluutset enamust linnavolikogus, opositsioon üritab seda aga vältida. Viimase arvamusküsitluse kohaselt saaks Keskerakond 47 protsenti häältest ehk kaotaks napilt võimu.

Opositsioonierakondadest on sotsid ja Reformierakond võrdse toetusega. Anvelt lootis, et linnapea koht õnnestub sügisel sotsidel endale saada. Kui see aga ei õnnestu, siis loobub ta ka linnavolikogu liikme kohast ja jääb riigikogu liikmeks, sest kahte korraga ta praeguse seaduse kohaselt pidada ei tohi.

Ennast peibutuspardiks ta ei pea. "Kuidas saab linnapeakandidaat olla peibutuspart?" imestas Anvelt. Ta ei kiirustanud aga hukka mõistma ka neid riigikogu liikmeid, kes kandideerivad kohaliku omavalitsuse volikokku, kuigi nad ilmselgelt ei kavatse volikogus tööle asuda.

Anvelti arvates võiks olla nii, nagu on paljudes riikides, näiteks Soomes, kus parlamendi liikmed võivad olla ka kohalike omavalitsuste volikogude liikmed. See võimaldaks tema sõnul riigikogu liikmetel paremini mõista omavalitsuste probleeme.