Andres Anvelt: Eesti Panga 32 miljoni dollari afäärile heidaks valgust erikomisjon
Riigikogu erikomisjonide juhtimises suure kogemusega Andres Anvelt (SDE) leiab, et uurimiskomisjon on praktiliselt ainuke võimalus, mille abil saaks VEB fondiga seoses tõe välja selgitada.
Anvelt nentis Delfile, et prokuratuur ei saa VEB fondiga seotud vale osas menetlust alustada, sest võimalik kuritegu on aegunud. Jüri Saar pakkus Delfile teemat kommenteerides välja versiooni, et riigikontroll võib täiendavaid asjaolusid välja selgitada, mis annaks omakorda tööd ka riigiprokuratuurile, kuid Anvelt peab sellise arengu tõenäosust sarnaselt Saarele väga teoreetiliseks.
Riigikogu uurimiskomisjonile on antud asja uurimiseks väga laiad volitused ning „vaibale“ saab kutsuda ka kurikuulsa dokumendi 1995. aastal allkirjastanud toonase Eesti Panga juhi Vahur Krafti.
„Uurimiskomisjon saab kutsuda kõik asjaga seotud isikud jutule, nõuda dokumendid välja ja kaasata eksperte. Kui on finantsdokumendid, siis miks mitte kaasata Eesti Panga või finantsinspektsiooni inimesi. Samuti on võimalik anda ka ülesandeid politseile või prokuratuurile selgitamaks mingeid asju, mida pole võimalik komisjonil teha,“ rääkis Anvelt.
Initsiatiiv komisjoni loomiseks võib tulla kindlasti sotside poolt, kuid kõigepealt oodatakse ära riigikontrolli hinnang asja suhtes, kes on võtnud Eesti Panga VEB fondi eelmisel nädalal avaldatud auditi endale ülevaatamiseks.
„Kui sealt tuleb mingi hea idee, kuidas nad probleemiga edasi võiksid minna, siis uurimiskomisjon jääb esialgu selliseks tagatasku võimaluseks,“ jätkas Anvelt ning lisas, et väga palju sõltub komisjoni loomise juures ka sellest, milline on koalitsiooniparteide seisukoht antud teemal.
Erikomisjoni loomiseks on lisaks initsiatiivile vaja ka riigikogu enamuse toetust.
Seda, kas erikomisjoni töö võiks kaasa tuua ka kriminaalasja, Anvelt praegu hinnata ei taha.
„Nagu Jüri Saar ütles Delfis, et kui piirduda sellega, et see toimus 1990ndate alguses, siis on perspektiiv nukker. Aga kui arvestada sellega, et võisid olla mingid seotud tegevused tulevikus, siis see aegumine võib ka peatuda,“ lisas ta.
„Võib-olla kõige olulisem polegi see, et kedagi karistada, vaid oluline see, et saaksime tõe teada. Nüüd 20 aastat hiljem pole ehk tõesti mõtet kedagi vangitorni panna, kuid Eesti rahval peab olema selge, keda tulevikus saab usaldada,“ leidis Anvelt.
VEB fondi problemaatika kajastamisest võib Anvelti hinnangul näha ka Reformierakonna sisekonflikti. „Reformierakonnas on tulevikootust väga palju, kuid ka toetumist mineviku peale, et tulevikus mingeid asju vajalikus suunas ära kasutada. Poliitilises mõttes on see seda kasutuskõlblikum, mida vähem me selle aja sündmustest teame,“ leidis ta.
Elamislubade ja Weroli erikomisjon
Viimasest ajast on kõige paremini teada IRLi elamislubade skandaali tuules 2011. aasta lõpus loodud välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjon.
„Elamislubade uurimiskomisjon suutis kogu sellest asjaolude rägastikust kaks võimalikku kuriteokoosseisu, mille suhtes prokuratuur uurimist alustas. Ma ei oleks pessimistlik erikomisjonide osas,“ ütles komisjoni esimees Andres Anvelt.
2006. aastal üritas riigikogu opositsioon luua erikomisjoni, mille ülesandeks olnuks selgitada välja Weroli juhtimisel tehtud vead, ettevõttele kahju tekkimise põhjused ning teha ettepanekud süüdlaste vastustusele võtmiseks. Samuti taheti uurida Weroli erastamistoimingute seaduslikkust ja otstarbekust.
Irooniline on see, et Weroli erikomisjoni loomise suur eestkõneleja oli Indrek Raudne, kes sattus ise viis aastat hiljem elamislubade skandaali.
Weroli erikomisjoni aga ei sündinudki, kuna parlament lükkas selle loomise plaani tagasi. Riigikogu koalitsioonis olid toona Keskerakond ja Reformierakond.
Mis on riigikogu erikomisjon?
Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord.
Uurimiskomisjon moodustatakse riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Otsusega määratakse koosseis, samuti asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon esitab riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.
Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Probleemkomisjon moodustatakse riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitatakse riigikogule aruanne tegevuse kohta.
