Andres Ammase fond Haapsalule pühendunuile annab stipendiume

 (3)
Vaba mikrofon
Foto: Tiit Blaat

Andres Ammase sõbrad lõid Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Andres Ammase fondi. See fond hakkab andma välja kaht stipendiumi, mis hindavad haridust ja kultuuri ning tunnustavad pühendumust Haapsalule ja Läänemaale.

Andres Ammas töötas palju Eesti nimel, olles üks 69st, kes hääletas 1991. aasta 20. augustil Eesti taasiseseisvumise poolt, samal ajal olid Haapsalu ja Läänemaa need, kus ja mille heaks ta oma südametööd tegi. Just sellist pühendumust oma kodulinnale ja -maakonnale soovivad Andrese sõbrad stipendiumifondi luues tunnustada.

Välja hakatakse andma kaht stipendiumi.

Üks stipendium on mõeldud Haapsalu ja ühtlasi Läänemaa heaks oma elu ja aega pühendanud inimestele, olenemata nende east või elukohast. Inimestele, kellel ei ole esikohal mitte isiklik kasu, vaid südamest tulev soov elu Haapsalus ja Läänemaal edasi viia ning ilusamaks muuta.

Teist stipendiumi annab fond välja väikese Andrese nimel koos Haapsalu lasteraamatukoguga. Andres oli kogu elu, pisikesest poisist peale väga suur lugeja. Fond soovib tunnustada samasuguseid raamatumaailma süvenenud väikseid lugejaid, nagu oli Andres.

Seotud lood:

Täname Andres Ammase fondi toetamise eest!

Fondi algatajad

Ilona Aasvere, Veiko Tishler, Madis Kütt, Anneli Aken, Arne Veske, Triinu Karolin, Arvo Kaer, Tiina Kütt, Anne Mahoni, Egon Erkmann, Kaire Reiljan, Lehte Ilves, Raul Tammet, Margus Välja, Heli Tammik, Urmet Külaots, Anneli Ammas, Egert Hõim, Robin Pae, Krista Aru, Maris Pruuli, Tiit Pruuli, Katrin Laar, Mart Laar, Toomas Lunge, Tiit Salumäe, Margus Kasterpalu.

Annetusi Andres Ammase fondi saab teha alljärgnevalt:

Annetuse saaja: SA Eesti Rahvuskultuuri Fond

Pangakontod:

EE117700771000664610 LHV Pank

EE672200221001101347 Swedbank

Selgitusse märkida: Andres Ammase fondi

PS Annetused on tulumaksuvabad.

Andres Ammas ja Haapsalu

1979 lõpetas Haapsalu I keskkooli

1982 tuli konservatooriumi üliõpilasena kodukooli jätkama igavikku lahkunud muusikaõpetaja ja laste muusikateatri Pöialpoiss vedaja Tõnu Paometsa tööd.

Haapsalu I keskkoolis ja hiljem Haapsalu gümnaasiumis töötas Andres muusikaõpetaja, koorijuhi, õppealajuhataja ja koolidirektorina vaheaegadega kuni 2013. aastani. Muusikaõpetaja on ta olnud ka Noarootsi gümnaasiumis.

Andrese dirigendikepi all mängis Pöialpoiss:

1983 Ülo Vinteri „Kevade”; 1984 Alo Mattiiseni „Charlotte koob võrku” (libreto Margus Kasterpalu, Andresel oli see konservatooriumi lõpueksam); 1986 Boris Kõrveri „Toomas Linnupoeg”

1985 asutas koos Sirje Kaasikuga noorte segakoori Heleri. Läbi aastate juhatas Andres koore Läänemaa laulupidudel ning käinud Haapsalu kooridega Tallinna laulupidudel

1986–1988 oli Haapsalu ja Läänemaa muinsuskaitse üks eestvedajaid

1989 asutas koos sõpradega Eesti esimese sõltumatu maakonnalehe Lääne Elu; on olnud korduvalt lehe peatoimetaja

1990 valiti Läänemaalt Eesti Kongressi liikmeks ja Eesti ülemnõukogu liikmeks. Ühena 69st hääletas Andres 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt

1993–2013 oli Andres valitud Haapsalu volikokku, 2002–2005 oli volikogu esimees

2015 valisid läänlased Andrese endid esindama riigikokku

Andres on olnud aastaid Haapsalu Püha Johannese koguduse nõukogu liige, üks Haapsalu piiskopilinnuse fondi ja Haapsalu gümnaasiumi fondi asutajaid ja paljude muude Haapsalu elu edendavate ettevõtmiste eestvedajaid ja kaasalööjaid.

Andrese sõbrad arvavad, et pigem võiks küsida, milles Andres Haapsalu kultuuri-, haridus- ja ühiskonnaelus kaasa ei löönud. Rääkimata õpilastest, kolleegidest, sõpradest, lihtsalt Haapsalu inimestest, kelle elukäik talle korda läks, kelle jaoks ta ikka kas või hetke aega leidis.