Andrei Sõritsa: nelikute sünd on väga haruldane, pole isegi teada, millal see Eestis viimati juhtus

 (27)
Lisatud mitmikute sündide graafik!
Nelikud Keskhaiglas
Nelikud KeskhaiglasFoto: ITK

Elite viljatusravi kliiniku juhi Andrei Sõritsa sõnul on nelikute sünd üliharv juhus ja suur looduse ime. Eelmisel pühapäeval Tallinnas sündinud neli väikest tüdrukut eostati loomulikul teel ja Eestis see teisiti polekski võimalik, sest juba aastaid ei siirdata kunstliku viljastamise puhul naisele rohkem kui kaks embrüot.

"Seda me tõesti ei tea, millal Eestis viimati nelikud sündisid. Andmeid selle kohta kahjuks pole. Tegemist on väga haruldase juhtumiga, sest juba puht teoreetiliselt juhtub see kümne-miljonilise populatsiooni puhul korra viie kuni kümne aasta jooksul," ütles Sõritsa Delfile. Kuigi täpne info viimaste nelikute sünni kohta puudub, arvatakse, ei möödas on vähemalt 50 aastat.

Mitmike sündivus on viimaste aastate jooksul tasapisi kasvanud. Selle aasta esimese kuue kuuga sündis näiteks Ida-Tallinna Keskhaiglas rekordilised 55 paari kaksikuid ning läinud kuul pärast nelja-aastast pausi taas kolmikud. Pühapäeval sündinud nelikud eostati loomulikul teel. Emale, kellel oli juba kolm last, sündis nüüd veel neli tütart. Haiglast öeldi Delfile, et laste ja ema tervis on hea.

"Tavaliselt küpseb naisel ühe tsükli jooksul üks munarakk. Vahel harva kaks, veel harvemini kolm ja väga-väga harva neli. Looduses pole mitmikud tavaline asi, selleks peavad olema mingid faktorid, mis mõjutavad munasarju, et nad hakkavad nii palju munarakke produtseerima," selgitas Sõritsa.

Seotud lood:

Arsti sõnul on ka looma- ja linnumaailmas on samamoodi – näiteks kurel võib ka kolm või neli poega olla, aga seda juhtub harva. "Põhimõtteliselt on võimalik stimuleerida munasarja tooma ka 40 munarakku korraga, aga seda muidugi ei tehta. Maailmas on küll jah olnud juhtumeid, kus on sündinud korraga seitse või enam last".

Lubatud kolm, siirdatakse kaks
Eesti seadused lubavad siirdada naisele kuni kolm viljastatud munarakku, kuid viimastel aastatel üle kahe ei siirdata. See pole Sõritsa sõnul naise ja laste tervist silmas pidades mõistlik. "Tänapäeval ei peeta mitmikute sündi tingimata positiivseks, sest riske on väga palju. Isegi kui seadus lubab, ei tähenda see, et peame tegema nii. Näiteks 2007. ja 2008. aastal sündis palju kolmikuid ning ajakirjanduses ilmusid rõõmuhõisked, aga nüüd loetakse kolmikuid pigem meditsiiniliseks veaks. Kui selle taga on meditsiiniasutus".

Sõritsa sõnul on küll ka Elite kliinikul mõningane sund enamate embrüote siirdamiseks, seda just välismaalt saabunud patsientide osas. Skandinaavia riikides näiteks ei siirdata valdavalt üle ühe viljastatud embrüo. "Hetkel pole Eesti ühiskond veel valmis selleks, et seadustada vaid ühe viljastatud embrüo siirdamine, küll aga oleks õige aeg panna piiriks kaks embrüot kolme asemel. Tendents ühe embrüo siirdamiseks on meil täiesti olemas. Eesti kliinikud teevad head tööd".

Mitmikute arvu kasvatab kunstlik viljastamine
Nii Eestis kui ka mujal maailmas järjest suurema hulga mitmikute sünni taga on Sõritsa sõnul kunstlik viljastamine. Elukeskkond, näiteks hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide pikaajaline tarvitamine seda ei mõjuta. Kui loomulikult eostatud mitmikute puhul on tulevikus nende järglastel suurem tõenäosus saada kaksikuid, siis kunstliku viljastamise puhul seost ei ole. "Miks munarakud toodavad korraga mitu munarakku? Neil on palju jõudu selleks. Nagu mõnel on hea silmanägemine ja ka see on pärilik. Munasarja funktsioonidega on samamoodi."

Delfi kirjutas eile, et viimastel aastatel on kasvanud mitmike sünd kogu maailmas. Sellele vaatamata on nelikute ja viisikute sünd haruldane juhtum, nii ka meil Eestis. Mitmikute sünnitrendi tõusu põhjuseid on mitmeid: lastetusravimite levik, kehaväline viljastamine ja naiste sünnitusea kõrgenemine.

Veebilehe kliinik.ee andmetel on tõenäosus sünnitada kaksikud tõuseb koos naise vanusega ning on kõige suurem 35-aastasena. Ülekaalulistel ja pikkadel naistel ning korduvsünnitajatel on samuti suurem võimalus kaksikute sünniks.
Arvamus, et mitmikud on alati sarnased ei pea alati paika, sest enamus, koguni 2/3 mitmikutest on erimunaraku kaksikud ja ainult 1/3 ühe munaraku kaksikud. Enim sünnib kaksikuid mustanahalistel (12–16:1000), valged on teisel kohal (8:1000).

Loe veel

Loomulikul teel viljastatud kolmikute sündide sagedus on ligikaudu üks 10 000 sünni kohta. Nelikute ja viisikute sünd on väga harv nähtus ning on 95% juhtudest kehavälise viljastamise või lastetusravi tulemus. Suure arvu mitmike puhul võivad mõned looted pärineda ühest, teised erinevatest munarakkudest. Kõige suurem teada olev elusalt sündinud mitmike arv on kaheksa.

Allolevast graafikust on näha kaksikute ja kolmikute sünnid 1922-2016. aastal. Viimastel aastatel on mitmikute arv märgatavalt tõusnud. Kui aga numbreid võrrelda 50ndate ja 60ndatega, siis tuleb arvesse võtta ka sündide üldist arvu. Protsent on hetkel ikkagi suurem, kuigi kaksikute koguarv on väiksem kui toona.