Korobeinik märkis Delfile, et paljud internetikasutajad usuvad, et internet on uus ja põnev maailm, kus vana maailma reeglid ja seadused ei kehti. "Tegelikult on reeglid ja seadused täpselt samad. Sa ei hakka sõimama tundmatu inimest tänaval – pole mõtet seda ka internetis teha, internetikasutaja anonüümsus ei ole sugugi absoluutne," rõhutas Korobeinik.

Seetõttu peaks internetis tegutsev inimene kogu aeg tähelepanu pöörama sellele, et ta ei käituks teisiti kui päriselus. "Sa ei hakka tervele maailmale oma koduaadressi avaldama, puhkuseplaane jagama või sünnipäeva pilte näitama – kui sa teed seda kõike läbi interneti, siis tulemus on sama. Võib-olla isegi tõsisem, kuna informatsioon jääb otsingusüsteemidele meelde ja paarikümne aasta pärast võib selguda, et sina oled tippjuht ja sinu täna tehtud õllepudeliga pilt kaunistab mõne kollase ajakirja esikaant."

Korobeiniku sõnul on paljud traagilised juhtumid seotud nimelt üleliigse avatusega ja seda ka Eestis. "Tuleb arvestada, et inimene, kes lisab sind näiteks MSN-i kontaktlisti või Facebookis sõbraks võib oma isiku kohta ka valetada. Võimalik, et ta ei ole 20-aastane välismaalane, kes äsja Eestisse kolis, vaid hoopis 60-aastane pervert, kes pole Eestis (veel) käinud," selgitas Korobeinik.

Arvestada tuleks ka nende inimestega, kelle kohta oled otsustanud midagi kirjutada või kellest tehtud pilti avaldada. "Info jagamine võib olla kahjulik ka teistele – kui avaldad teiste inimeste pilte või kirjutad neist, võib see info olla kättesaadav tuhandetele; selle üle võiks enne info avaldamist korraks mõelda."

Korobeinik usub oma sõnul, et olukord muutub siis, kui inimesed internetiga harjuvad. Samas saaks mehe hinnangul protsessi kindlasti kiirendada, õpetades juba koolis internetis käitumise põhireeglid.