Andmekaitse võib isikustatud ühiskaartide kasutamise keelata
Andmekaitse inspektsiooni õigusnõunik Maris Juha rääkis Delfile, et kui Tallinna transpordiamet ei kõrvalda kiiresti probleeme ühiskaardi andmekogu turvalisuses, võidakse sulgeda ligipääs rahvastikuregistrile ning teha ettekirjutus isikustatud piletite kasutamise peatamiseks.
Andmekaitse inspektsioon saatis eile Tallinna linnatranspordi ühiskaardi andmekogu kohta mittekooskõlastamise otsuse, sest pole selge, kuidas isikuandmete turvalisus tagatud on.
“Eriti arvestades andmekogu kasutajate laia ringi: Tallinna linnaasutused, teenuseosutajaist IT-firmad, rohkearvulised piletite edasimüügi ettevõtted, kontrolörid jne,” selgitas AKI õigusnõunik Maris Juha.
“Meid häirib ka, et uus piletisüsteem on reaalselt kasutusele võetud juba 21. septembril, samas asutamise kavatsus esitati kooskõlastamisele alles 19. novembril. Sellega eirati seadusega kehtestatud nõudeid,” rõhutas Juha.
“Kui Tallinna transpordiamet oma probleeme kiiresti ei lahenda, siis võidakse sulgeda piletisüsteemi toimimiseks vajalikud ligipääsud teistesse andmekogudesse (eeskätt rahvastikuregistrile) ning teha ettekirjutus isikustatud piletite kasutamise peatamiseks,” hoiatas Juha ametit.
“Hetkel me selgitame probleemi tõsidust välja ja võimalikke lahendusi, me ei torma kohe ettekirjutusi tegema,” lisas ta siiski.
Andmeid tahetakse säilitada 7 aastat
“Turvalisuse osas huvitab nii andmekaitse inspektsiooni kui ka riigi infosüsteemi ametit isikustatud piletite andmestik, mida soovitakse säilitada 7 aastat,” rääkis Juha. Nende andmete seas on nimelt:
- reisija nimi
- elukoht
- isikukood
- reisijale pileti ostnud inimese andmed
- sõidusoodustuse alus (toimetulekutoetuse saaja, vanemliku hoolitsuseta jäetud laps, paljulapseline pere, invaliidsus jne)
- tema liikumisteekond (kust kuhu millal ja millega sõitis)
- teatud juhtudel ka e-posti aadress ja telefoninumber.
Maris Juha sõnul on eesmärk, et kellegi poleks andmetele ülemääraseid juurdepääse.
“Mõnevõrra on küsitav ka see, kas tõesti neid [andmeid] on nii palju vaja koguda ja nii kaua vaja säilitada,” rääkis Juha. “Võib-olla ikkagi on teistmoodi ka võimalik seda süsteemi üles ehitada, et inimese linnas liikumised ei oleks seitse aastat säilitatud.”
Nüüd, kui esimene kooskõlastamise ring on negatiivselt läbitud, saab transpordiamet Juha sõnul mõelda, kas mõned puudused saab kohe kõrvaldada. Võimalik kohtumine ja andmekogu uuesti kooskõlastamisele saatmine jääb Juha hinnangul uue aasta algusesse.
