Andmekaitse inspektsiooni juht: ajakirjandus peab ristuvaid põhiõigusi omavahel kaaluma nii praegu kui ka edaspidi

 (4)
Viljar Peep
Viljar PeepFoto: Ilmar Saabas

Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep kinnitab, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamiseks riigikogu menetluses olev isikuandmete kaitse seadus ei muuda ajakirjanduse jaoks midagi ja ristuvaid põhiõigusi tuleb omavahel kaaluda nii praegu kui ka edaspidi.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar väljendas Postimehes ilmunud arvamusloos muret, et Euroopa andmekaitsemääruse rakendusseaduse teksti tuleb avalikust huvist kõneldes lisada termin "ülekaalukas", mis võimaldab ajakirjandust suukorvistada, sest ülekaalukat avalikku huvi on väga raske tõendada.

Sotsiaalteadlase ja poliitiku Marju Lauristini hinnangul on kahetsusväärne, et Eesti soovib Euroopa andmekaitse määruse rakendusseadusega anda võimaluse ajakirjandust poliitilistel kaalutlustel suukorvistada.

Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep ütles Delfile, et ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemise vaidlused näiteks inimese eraelu kaitseks ristuvad teiste põhiõigustega, nagu sõnavabadus ja teabe levitamise vabadus. "Ehk siis konkreetse vaidluse korral tuleb ristuvaid põhiõigusi omavahel kaaluda - milline õigus kaalub teise üles. Seda tuleb teha nii vana kui uue seaduse järgi," kinnitas Peep.

Kas sõna "ülekaalukas" on ka uues seaduses kirjas nii nagu vanas, siis see ei muuda Peebu sõnul mitte midagi.

Praegu kehtiva isikuandmete kaitse seaduse paragrahv 11 lõige 2 sätestab, et "Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.".

Uue andmekaitseseaduse praeguseks teise lugemise läbinud eelnõu muudatusettepaneku kohaselt näeks paragrahv 4 välja järgmiselt: "Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.".