Andmekaitse inspektsioon uurib Tartu ülikooli õppejõu ligi 2000 eurost nõuet vilistlase vastu

 (222)
Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli peahooneFoto: Anni Õnneleid

Möödunud õhtul teatas Tartu ülikooli vilistlane ühismeedias, et tema endine õppejõud nõuab negatiivse anonüümse tagasiside eest ligi 2000 eurot. Andmekaitse inspektsioon alustas järelevalvemenetluse ülikooli suhtes.

Teisipäeva õhtul kirjutas Tartu ülikooli ajakirjandusõppe vilistlane Henry-Laur Allik ühismeediasse, kuidas ta jättis 2018. aasta kevadel TÜ õppejõud Ene Selartile õppeinfosüsteemis anonüümse tagasiside, mida pidas ausaks, kuid tõdes, et see oli ebaviisakas. Tagasisides pidas Allik Selarti käitumist "mongoliitseks [sic!]". Vilistlane selgitas ühismeediapostituses, et tema hinnangul häbistas õppejõud tudengeid verbaalselt, taganes lubadustest ning rikkus ülikoolis hea õpetamise tava.

Nüüd küsib Selart kohtuvälise kompromissina Allikult 1900 eurot, mille peaks Allik kandma annetusena inimõiguste keskusele.

Õppejõud Ene Selarti advokaat Ivo Kallas selgitas, et ei soovi täpsemalt juhtumi detaile avada, kuna juhtumi lahendamine alles käib ning tekitaks asjatut pinget juurde. "Kui Allik soovis sotsiaalmeedias rääkida, siis seda ta sai teha," lisas Kallas. Allik ei soovinud teemat ise rohkem kommenteerida.

Õppeinfosüsteemi tagasisides kinnitatakse tudengitele, et tegemist on anonüümse vastamisega. "Kõik vastused salvestatakse isikustamata kujul, mistõttu pole õppejõul/struktuuriüksuse juhil/programmijuhil võimalik seostada antud vastust isikuga," seisab kooli kodulehel. Allik märkis postituses, et kui ta oleks teadnud, kuidas kriitiline tagasiside lihtsalt isikustatakse, oleks ta tagasisidevormid tühjaks jätnud.

Seotud lood:

Andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Signe Heiberg selgitas, et kui ülikool on lubanud isikule anonüümsust, kuid andnud kohtule andmed välja, siis sel juhul ei saanud olla kogutav info anonüümne. Sel põhjusel alustas AKI ka järelevalvemenetlust Tartu ülikooli tegevuse suhtes. "Anonüümsuse võimalikkust tuleb vaadata ennekõike andmetöötleja vaatevinklist. Kui andmetöötleja omab infosüsteemi, mille kasutamine nõuab isiku autentimist, siis jääb infosüsteemis toimetamine anonüümseks teistele kasutajatele, aga iga tuvastatud kasutaja logid on andmetöötleja jaoks isikustatav info, järelikult isikuandmed," selgitas ta.

Mis puhkudel võib anonüümse kommentaatori isiku välja anda, otsustab andmetöötleja. Siiski tuleb teha seda seadusega kooskõlas. "Andmetöötlejal ei ole kohustust välja anda anonüümse kommentaari autorit teisele isikule, kuid õiguskaitseorganitele tuleb info väljastada, kui sellised andmed eksisteerivad," sõnas Heiberg.

Lahendamine ei õnnestunud

Tartu ülikooli õppeprorektori Aune Valk selgitas, et õppeainete tagasiside kuvatakse anonüümselt. See tähendab, et tulemusi ega kommentaare ei ole võimalik näha isikustatud kujul. "Vastaja ja vastuse saab kokku viia üksnes infosüsteemi tehniline tugi. Õppejõul ega ühelgi teisel ülikooli töötajal pole õigust neid andmeid välja küsida," ütles ta.

Kõne all oleva juhtumi puhul pöördus õppejõud Tartu maakohtu poole, mille järel tegi kohus määruse, millega pani ülikoolile kohustuse väljastada kohtule küsitud isikuandmed, lisas Valk. Isikuandmete väljastamine kohtule oli kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

"Ülikool peab oluliseks rõhutada, et tegemist on kahe inimese vahelise konfliktiga ja ülikool ei ole selle õigusvaidluse osapool. Ülikool on püüdnud pooli lepitada, kahjuks see ei õnnestunud," sõnas õppeprorektor.

Varem on kümne aasta jooksul kustutatud alla 10 kommentaari. Ka see kommentaar kustutati viivitamatult pärast õppejõu pöördumist 2018. aasta suvel.

Ülikool ei selgitanud, mis alustel kommentaarid kustutatakse ning kes otsustab, kas tagasisides esitatud väide õppejõu töö kohta on tõene või väär.

AKI ei ole viimastel aastatel TÜ tegevuse suhtes järelevalvemenetlusi algatanud.

Autor õpib Tartu ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni magistrikaval.