Andmekaitse inspektsioon: riik ei tohiks vananenud isikuteavet igavesti internetis avaldada
Kõige sagedamini jõuavad inspektsiooni kaebused seotult maksehäireandmete avalikustamisega, interneti suhtluskeskkondades andmete avalikustamisega ning samuti seoses otseturustusega, teatas inspektsioon.
Kaebuste hulgast tõusis esile tendents, mis vajas tavapärasest põhjalikumat sekkumist:
Riik hoiab internetis otsingumootorite abil kättesaadavat teavet, mis kahjustab inimesi, on tihti vananenud või ebaõige ning, mille jätkuv avaldamine ei ole eesmärgipärane. Näiteks keskkond Ametlikud Teadaanded võimaldab leida täituri- või kohtukutseid ka juhul, kui hiljem selgus, et inimene ei ole süüdi või võlgu. Paraku jääb avaldatud info üles aastateks, ka siis, kui avaldatu on minetanud oma eesmärgi.
“Tekkinud seaduse lüngaga ei olnud võimalik kuidagi leppida, mistõttu pöördusime Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole ettepanekuga, et aegunud sisuga teated oleks võimalik kaebuse esitamisel sulgeda. Seadusandja nõustus ettepanekuga,” võttis inspektsiooni peadirektor Viljar Peep probleemi kokku.
Samuti tuleb jätkata interneti teadlikkusele suunatud tööd, sest inspektsioonile laekub ikka veel rohkelt kaebusi, mille sisuks on soov “andmed Google´st maha võtta”. Inimesed käivad enda ja teiste andmetega ringi ettevaatamatult ning ei saada aru, et otsingumootor on vaid peegeldajaks. Lisaks, ei mõisteta, et identiteedivargus on kriminaalkorras karistatav.
Täna esitletakse aasta ettekannet õiguskantsletile ja homme, 21. aprillil teeb Viljar Peep ettekande riigikogu põhiseaduskomisjonile.
Andmekaitse Inspektsioon esitab igal aastal riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse kohta ettekande, milles antakse ülevaade seaduste täitmisest. Samuti tehakse ettepanekuid õiguskeskkonna paremaks korraldamiseks.
