Mehitamata õhusõidukite all ei mõelda ainuüksi droone, vaid näiteks ka multirootoreid ja multikoptereid.

Õhus liikuvalt seadeldiselt filmimine ja pildistamine on isikuandmete töötlemine juhul, kui filmile jäävad inimesed on üheselt tuvastatavad. Õhusõidukilt filmimise või pildistamise kohta eraldi regulatsiooni ei ole, mistõttu kohaldub ka taolisele isikuandmete töötlemisele üldine regulatsioon.

Isikuandmete kaitse seadus kohustab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuvast pildistamisest või filmimisest inimesi teavitama. Kui tavakaameratega pildistamist ja filmimist on kaamera vaatevälja jäävatel inimestel kerge märgata, siis õhus liikuvate kaamerate märkamine on keeruline, samuti võib vaatevälja jääda suur ala. See raskendab filmijal teavitamiskohustuse täitmist ja filmitavatel on keeruline soovi korral eemalduda kaamera vaateväljast.

"Inspektsiooni soovitus on, et kui kaamera vaatevälja jääb ulatuslik paljukäidav ala, peaksid kaamera resolutsioon ja seade olema sellised, et vaatevälja jäävad inimesed ei oleks filmil tuvastatavad," ütles andmekaitse inspektsiooni vaneminspektor Raavo Palu.

Ka mehitamata õhusõiduki kasutamine eeldab arvestamist lennunduslike nõuetega ning seetõttu on vaja sõltuvalt asukohast ning lennu kõrgusest Lennuameti luba. Luba ei anna aga automaatselt õigust taolise õhusõiduki kasutamiseks ürituste ja rahvakogunemiste kohal. Õhusõiduki kasutaja peab seisma hea selle eest, et tal on olemas ka ürituse korraldaja luba.

Kaamerate kasutamise juhendit täiendati samaaegselt veel mitmes muus peatükis. Täpsustus isikute või vara kaitseks kasutatavate isikuandmeid salvestavate jälgimisseadmete kasutamise, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes kaamerate kasutamise, aga ka andmete töötlemise turvameetmetega seonduv.