Viimsi spaa on meeste riietusruumi varguste tõttu pannud üles turvakaamera, mis lindistab seal toimuvat väga hea kvaliteediga. Kohustuslik videovalvest teatav silt on küll olemas, kuid asub teenindaja taga riiulis kõige kaugemas nurgas.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Stiina Liivrand teatas Delfile, et inspektsioon algatas Viimsi spaaga seotud juhtumi suhtes menetluse. Ujula riietusruumis videokaamera kasutamisele lubab inspektsioon hinnangu anda pärast menetluse lõppu.

Liivrand märkis, et seadus lubab isikute või vara kaitseks jälgimisseadmestikku kasutada, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt isikute õigustatud huve, sealjuures nende õigust privaatsusele. Salvestisi tuleb kasutada ainult neile eelnevalt seatud eesmärgil. "Ei ole lubatud valimatult filmida ja hiljem otsustada, milleks kõigeks salvestust veel kasutada saaks," rõhutas Liivrand.

Inspektsiooni nõunik märkis ka, et kui üldiselt tohib isikuandmeid töödelda vaid seaduse alusel või isiku nõusolekul, siis isikute ja vara kaitse eesmärgil tehtud videosalvestuse puhul asendab inimeste nõusolekut sellekohane teade, mis peab olema nähtav ja lihtsalt arusaadav.

Seega võivad ettevõtted maja läheduses või siseruumides toimuvat salvestada, kuna keeldu töökohal, kaupluses või avalikes ruumides videosalvestamiseks ei ole. Küll peavad kõik asjaosalised olema teavitatud, kaamera ei tohi olla varjatud ja peab olema määratletud selge eesmärk, milleks andmeid salvestatakse.

Liivrand sõnas, et andmekaitse inspektsioon on varem asunud seisukohale, et tualett- ja riietusruumides on kaameraga jälgimine ülemäärane meede. Neis kohtades on inimestel kõrgendatud ootus privaatsusele.

Ettevõtja soov kaitsta klientide vara on Liivrandi sõnutsi arusaadav, kuid seni on soovitatud leida sama eesmärgi saavutamiseks vähem privaatsust kahjustav viis, nagu kaamera sissepääsu juures, väärtesemete kapid või inimeste saabumise ja lahkumise ajad (logid) infosüsteemis.