Analüütik: lastetoetuste sidumine elatusmiinimumiga oleks peredele kasulikum

 (27)
Analüütik: lastetoetuste sidumine elatusmiinimumiga oleks peredele kasulikum
Foto: Tanel Meos

Kui Reformierakonna lastetoetuste tõstmise idee, milleks kulub 13 miljonit eurot aastas, vähendaks vaesusriskis elavate laste arvu 6000 võrra, siis sotside võrdse kohtlemise idee vaid tuhande võrra enam, kuid vaja läheks täiendavalt 109 miljonit eurot. Seejuures oleks lastetoetuste sidumine elatusmiinimumiga peredele kasulikum.

Praxise analüütik Andres Võrk arvutas välja ja avaldas blogis "Mõttehommik" oma isikliku seisukoha, kui palju läheksid täiendavalt maksma Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide ideed ja kui palju see vähendaks allpool suhtelist vaesuspiiri elavate laste arvu.

Reformi idee vähendaks 6000 lapse vaesusriski

Võrk kirjutab, et Reformierakonna idee tõsta esimese ja teise lapse toetus praeguselt 19,18 eurolt 40 euroni kuus ning kolmanda ja järgneva lapse toetus praeguselt 57,54 eurolt 115 euroni kuus tingimusel, et lapse pere elab allpool suhtelist vaesusriski, annaks kokku peredele juurde suurusjärgus 13 miljonit eurot aastas.

Võrgu arvutuste kohaselt hakkaks suuremat toetust saama umbes 45 000 last. Ja see toetus vähendaks suhtelises vaesusriskis olevate laste osakaalu 2,5 protsendipunkti ehk umbes 6000 lapse võrra.

Seotud lood:

Täpne kulude suurus ja mõju vaesusele hakkab sõltuma iga aasta muutuvast vaesuspiirist, täpsustas analüütik.

Sotside idee vähendaks vaesusriskis olevate laste arvu 7000 võrra

Sotsiaaldemokraatide idee tõsta esimese ja teise lapse toetus kõikides peredes 57,54 euroni annaks peredele juurde võrreldes praegusega lausa 109 miljonit eurot, suuremat toetust saaks ligi 235 000 last. See toetus vähendaks vaesusriskis olevate laste osakaalu 2,8 protsendipunkti ehk ligi 7000 lapse võrra.

Võrk märgib, et täiendavatest toetustest jõuavad allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lasteni Reformierakonna ettepaneku korral kõik toetused ja sotsiaaldemokraatide ettepaneku korral jõuaks vaesteni kuuendik toetustest.

Soovitus siduda lastetoetus elatusmiinimumiga

Võrk märgib, et kui sotsiaaldemokraatide idee elluviimine vajab täiendavalt ligi 100 miljoni euro leidmist aastas, siis Reformierakonnal tuleb idee rakendamiseks seevastu mitmeid tehnilisi probleeme lahendada.

Ta soovitab siduda lastetoetuste maksmine elatusmiinimumiga, sest kui kasutada suhtelist vaesuspiiri, võib juhtuda, et lastega peredele makstakse toetust vähem just neil aastatel, kui neil seda kõige rohkem vaja oleks.

"Kui vaesemate perede toetamise mõte on aidata neil toime tulla täiendavate kuludega, siis oleks otstarbekam siduda lastetoetuste maksmine elatusmiinimumi arengutega, mis väljendab ostukorvi maksumuse muutust," kirjutas Võrk. Ja pakkus näiteks, et see oleks 2,5-kordne elatusmiinimum kahe lapsega pere korral.

"Erinevalt suhtelise vaesuse piirist ei ole elatusmiinimum ühelgi majanduslanguse aastal vähenenud, sest toidu, eluaseme ja esmatarbekaupade hinnad on jätkanud kasvu," põhjendas analüütik.

Kuidas on olukord praegu?

Võrk lisab oma analüüsis, et lastetoetuste suurus on praegu esimese ja teise lapse korral 19,18 eurot kuus ning kolmanda ja iga järgneva lapse toetus 57,54 eurot kuus. Kokku jõuab nii lastega peredeni ligi 70 miljonit eurot aastas.

See jaguneb praktiliselt võrdselt ühelapseliste, kahelapseliste ning kolme- ja enamalapselised perede vahel, igale rühmale ligi kolmandik lastetoetustest. See tuleb sellest, et paljulapselisi peresid on vähem, kuid nendel on ka toetused suuremad.

Universaalsete lastetoetuste kogusummast saavad allpool vaesuspiiri elavad lapsed viiendiku. 2009. aastal oli see 18,6 protsenti.

Ülejäänud ligi neli viiendiku lastetoetustest läheb lastele, kes elavad ülalpool suhtelist vaesuspiiri. Suhteline vaesuspiir oli kahe lapse ja kahe täiskasvanud inimesega perel 2009. aastal umbes 600 eurot kuus.