Analüüs nimetab Eestit parima kohana veeldatud maagaasi terminali rajamiseks

 (11)
Muuga sadama gaasiterminali plakat
Muuga sadama gaasiterminali plakatFoto: Sven Arbet, Maaleht

Eesti on parim koht rajamaks siia veeldatud maagaasi (LNG) terminali, sest peamine konkureeriv projekt Soomes on liiga väikese võimsusega ja liiga tihedalt seotud Vene gaasimonopoliga Gazprom, mille monopoolse haarde alt vabanemiseks üldse LGN terminali ehitada kavatsetakse.

Eestis võistlevad LNG terminali ehitamise pärast Eleringi projekt Muugal ja Alexela projekt Paldiskis. Soomes omakorda on nende konkurendiks Inkoo sadamasse planeeritav LNG terminal. Balti riikide ja Soome peale kokku on turul ruumi vaid ühe terminali jaoks, kirjutasid RKK teadurid Matthew J. Bryza ja Emmet C. Tuohy oma eelmisel nädalal avaldatud analüüsis.

Inkoo projektil on siinse piirkonna gaasivarustuse mitmekesistamise vaatenurgast analüüsi kohaselt kolm nõrkust. Esiteks mängib selles olulist rolli Gazprom, mis võitleb oma monopoolse staatuse säilitamise eest. Gazpromi osalusega Eesti gaasifirma Eesti Gaas ja Soome Gasum on teatanud oma toetusest just Inkoo projektile. Sellele vastas majandusminister Juhan Parts, kes teatas, et Eesti ei toeta sellist LNG terminali ja gaasitoru Soome ja Eesti vahel, mis on praeguse monopolisti Gazpromi mõju all.

Seotud lood:

Teiseks on Inkoo projekt kavandatud väiksema võimsusega kui Eesti kaks projekti, mistõttu Inkoo gaasist jätkuks Soome ja Eesti jaoks, aga Läti ja Leedu jaoks ei pruugi gaasi jätkata.

Kolmandaks märkis konsultatsioonifirma Booz, et Soomel on Gazpromiga maagaasitarnete leping aastani 2025, mistõttu pole mingit majanduslikku huvi ehitada maagaasi tarnete jaoks Balticconnectori nime kandvat gaasitoru Soomest Eestisse.

Just seetõttu on Eesti analüüsi kohaselt kõige parem koht LNG terminali jaoks, et mitmekesistada Balti riikide gaasitarneid ja rajada turul põhinev kauplemine gaasiga.

Gazpromi monopoli murdmiseks on terminali asukohast aga tähtsam selle omanike struktuur, et see ei langeks Gazpromi mõju alla. Selle vältimine eeldab mingisugust Eesti riigi kontrolli terminali üle. Riik ei pea tegelema terminali opereerimisega, aga tal peab olema võimalus mõjutada seal toimuvat ja takistada energiajulgeoleku seisukohalt kahjulikke toiminguid.

LNG tarnete jaoks on väga oluline ka gaasi hoiustamisvõimaluse olemasolu. Hea uudis on, et Lätis on selleks sobiv Inčukalnsi rajatis juba olemas. Halb uudis on, et see on Gazpromi kontrolli all vastavalt sõlmitud lepingutele aastani 2030.

Gazpromi monopoolse murdmiseks Inčukalnsis peaks Euroopa Liit nõudma gaasihoidla omanikeringi ümberkorraldamist, kasutades mõjutusvahendina Euroopa Liidu rahalist toetust gaasihoidla uuendamiseks ja mahutavuse suurendamiseks.