ANALÜÜS | "Kurjategijate riigis" meeldib rahvale EKRE lubadus panna kohtunike pead veerema
EKRE toetus tõusis seni kõrgeimale tasemele. Põhjuseks nimetatakse lubadust korraldada justiitsreform. Riigis, kus oluline osa elanikest on mingil eluetapil kohtu ees seisnud, osutus lubadus panna kohtunike pead veerema väga populaarseks.
EKRE toetus kasvas juunis Turu-Uuringute AS-i tehtud uuringus 18 protsendile. Turu-Uuringute ERR-ile tehtud uuringus pole EKRE toetus kunagi nii kõrge olnud, küll on sarnast toetuse taset näidanud mõned teised, teistsuguse metoodikaga tehtud uuringud.
EKRE riigikogu fraktsiooni liige Jaak Madison kommenteeris, et toetuse tõusu taga on järjepidev töö ja Eestile oluliste küsimuste käsitlemine. "Kindlasti on mõju avaldanud justiitsreformi plaan, kus konservatiivid on ainsana esile toonud meie õigussüsteemi läbipaistmatuse, vastutuse puudumise ja kohtute omavoli," teatas Madison.
Juba mõnda aega on räägitud sellest, et Eestis on väga palju karistatud inimesi. 2010. aastal avastati, et tööealistest isikutest oli väärteo või kuriteo eest karistatud 37,3 protsenti tööealistest inimestest. 2013 räägiti, et karistusregistris on kokku üle 660 000 isiku andmed, kuhu hulka on arvestatud ka kustunud karistused.
Niisiis, väga paljud inimesed on millalgi oma elus Eestis saanud riigilt karistada. Nüüd on selle teema leidnud omale EKRE. Pikalt püsis selle erakonna toetus ERR-i tellitud küsitlustes 14-15 protsendi peal ega suutnud sealt üles liikuda. Jaanuaris oli toetust näiteks vaid 12 protsenti.
Seejärel hakkas EKRE aga kritiseerima kohtuid ja reitingud tõusid. Kriitika oli osaliselt seotud vaidlusega kooseluseaduse osas, kus kohtud pidid lahendama rakendusaktide puudusest tingitud kodanike kaebuseid. EKRE kritiseeris kõiki lahendeid, mis kinnitasid samasooliste perede õiguseid. Just sellega seoses teatas Martin Helme, et talle meeldiks, kui kohtunike pead veereksid.
Ent EKRE kriitika kohtute aadressil ei olnud piiratud vaid sellega. "Kogu Eesti ühiskond teab ka, et õigusemõistmine on suuremale osale kodanikest lihtsalt kättesaamatu, kuna lõputult venivad protsessid käivad inimestele rahaliselt üle jõu," kirjutas EKRE esimees Mart Helme aprillis.
"Me andsime oma kongressil kõigi ausast kohtumõistmisest ilma jäänud või ausas kohtumõistmises pettunud inimeste nimel tormihoiatuse. Tasub meeles pidada, et teadvalt valeotsuste langetamise eest on ka kohtunikele ette nähtud karistused. Just selle pärast asume me võimule saades justiitsreformi läbi viima," lisas Helme.
Milles täpselt EKRE justiitsreform seisneks, ei osanud Madison veel öelda, sest täpne programm on veel väljatöötamisel.
Kaja Kallase mõju hajub
Aprillis, peale Kaja Kallase esimeheks valimist, oli Reformierakonna toetus 33 protsenti. Tänaseks on sellest viis protsenti kadunud ja toetus on Keskerakonnaga võrdsustunud.
Üheks põhjuseks võib olla, et Kaja Kallast pole Eesti avalikkuses väga näha. Tema seisukohtadest on endiselt teada vähe ja tema esinemisi meedias on napilt. Nii ongi ta varju jäänud.
Isamaa ei aidanud
2. juunil toimunud suurkogul Viljandis tekitas seni IRL-i nime kandnud erakond palju peavalu kõigile keeletoimetajatele, kes pole nõus seisukohaga, et erakonna nimi, mis pole lühend, võiks olla läbiva suurtähega ISAMAA.
Hoolimata taolisest natuke karjuvast nimekujust pole Isamaa toetus sugugi tõusnud. Ilmselt selgub alles sügisel, kas taoline 90. nostalgia järele õhkav nimekuju toob sellele erakonnale edu või mitte. Esialgu on põhjust jääda skeptiliseks.
