ANALÜÜS: Euroopa komisjon soovitab Eestil võtta juurde üle 300 põgeniku, Soomel alla selle

 (864)
Põgenikud
PõgenikudFoto: Junaidi Hanafiah, Reuters/Scanpix

Euroopa komisjon tegi täna ettepaneku jaotada põgenikke Euroopa liidus riikide vahel ja neid vajadusel ümber asustada. Kuigi väidetavalt teeb komisjon konkreetsed jaotamise ettepanekud maikuu lõpus, siis oma kodulehel avaldatud dokumendis soovitab komisjon Eestil 20 000 põgenikust võtta endale juurde 326 põgenikku.

Komisjoni kodulehel avalikustatud dokumendi järgi peaks Eesti võtma järgmise kahe aasta jooksul vastu 326 põgenikku. Soome näiteks sealjuures vaid 293.

Siiski tuleb märkida, et selline erinevus on tingitud asjaolust, et iga riigi kvoot põhineb muu hulgas riigi suurusel, majanduse tugevusel ja tööhõive näitajatel, aga ka sellel, palju riik on varasemalt põgenikke vastu võtnud.

Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele, kelle hulgas oli enim Sudaani kodanikke ning järgnesid võrdselt Süüria ja Kosovo kodanikud. 2013. aastal sai Eestist varjupaiga vaid seitse välismaaalast.

Soome näiteks on juba sellel aastal otsustanud vastu võtta 1050 eelkõige Süüriast pärit põgenikku, mistõttu soovitatakse neil veel võtta juurde ligi 300 inimest.

Seotud lood:

Kõige rohkem peaksid Euroopa komisjoni soovituse järgi 20 000 ümberasujast põgenikke vastu võtma Saksamaa (3086), Prantsusmaa (2375) ning Suurbritannia (2309).

Väikseim koormus jääks Küprose kanda, kelle soovitatakse võtta vaid 69 põgenikku.

Märkuseks tuleks lisada, et selline arv kehtib Eesti juhul, kui 20 000 põgeniku nö jagamisel osalevad kõik liikmesriigid.

Arvutustel on arvesse võetud riigi populatsiooni (40-protsendilise tähtsusega), SKP-d (samuti 40 protsenti), spontaansete asüülitaotlejate ning põgenike ümberasutsamise numbrit miljoni elaniku kohta aastatel 2010-2014 (10 protsenti) ning töötuse määra (10 protsenti).  

Euroopa Komisjon esitles täna Euroopa rände tegevuskava Vahemere kriisisituatsiooni kiireks lahendamiseks. Vahemerd ületada püüdes seavad oma elu ohtu tuhanded rändajad ja on selge, et üheltki liikmesriigilt ei saa eeldada sellise rändesurvega toimetulekut üksi.

Konkreetsemad ettepanekud rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaotamiseks ELi liikmesriikide vahel esitab komisjon maikuu lõpus.