Analüüs: Eesti peab suurendama kaitseväe kiirreageerimisvõimekust. Kas suurendada elukutseliste hulka? Pikendada ajateenistust?
Krimmi sündmuste valguses peaks Eesti suurendama kaitseväe kiirreageerimisvõimet, et takistada Eestile oluliste objektide hiilivat ülevõtmist. Kiirreageerimisvõime kasvatamiseks on mitu võimalust, millel kõigil on ka oma miinused, kirjutas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt värskes analüüsis.
Kiirreageerimisvõimekuse suurendamiseks on Hurda hinnangul mitu võimalust, mida võiks kaaluda.
Praegu õpetatakse ajateenijaid välja sellise tsükli järgi, et suurema osa neist saab kevadel peale Kevadtormi reservi saata. See aitab toota koos harjutanud üksuseid, aga samas on igal aastal kindlal ajal lünk, kus pole võtta peaaegu mingeid natukenegi väljaõppinud ajateenijatest üksuseid. Kiirreageerimisvõimet aitaks seega parandada ajateenijate ühtlasem jaotus aasta peale, et igal ajal oleks võtta baaskoolituse läbinud üksuseid. Teisest küljest oleks suurtel üksustel vähem aega koos harjutada, mis kahjustab väljaõpet.
Teiseks võimaluseks oleks suurendada elukutseliste kiirreageerimisüksuste suurust, luues ka teise ja kolmanda Scoutspataljoni suuruse üksuse. See eeldab aga reservüksuste vähendamist ning küsimus on, kui paljust muust tuleb loobuda elukutseliste kiirreageerimisüksuste arvu kasvatamiseks.
Kolmandaks võimaluseks oleks ajateenistuse pikendamine, nii et peale väljaõppe lõppu ei jaluta mehed kohe väeosa uksest välja, vaid jäävad veel mõnda aega teenima. Norras näiteks kaalutakse 18kuulist ajateenistust. Pikemat ajateenistust tuleb muidugi kompenseerida suuremate rahasummadega.
Kaitseliit peaks olema valmis kiirelt reageerima, aga samas ei tohiks panna kaitseliidule kohustusi, milleks see pole valmis. Kaitseliidul peaks aga olema kiirreageerimisüksuseid, mille relvastus ja väljaõpe võimaldaks neid kasutada vaenlase eriüksuste vastu.
Lisaks Eesti oma sammudele peaks NATO suurendama oma nähtavat kohalolekut Balti riikides. Võimaliku agressiooni või provokatsiooni heidutamisel oleks väga suur roll NATO maavägede siiatoomisel või varustuse eelpositsioneerimisel.
Kui Eestis korduksid Krimmi sündmused, siis keskenduks ründaja lisavägesid juurde tuua võimaldavatele objektidele ja kohaliku omavalitsuse hoonetele. Kirde-Eestis on nendeks Narva jõe sillad ja Sillamäe sadam. Harjumaal on nendeks Tallinna ja Ämari lennuväljad ning Tallinna, Paldiski ja Muuga sadamad. Olulisi objekte on Eestis veel, aga Hurda sõnul on ründaja vägede arvukus piiratud ja nad ei suuda kohe kõike rünnata.
Nagu Krimmiski, võib Eestis esialgu lisavägede mobiliseerimist takistada teadlikult tekitatud segadus selles osas, kas tegemist on Venemaa vägede rünnaku või lihtsalt kuritegeliku grupiga.
Krimmis toimusid esialgsed ülevõtmised üsna väikeste üksustega. Belbeki ja Simferoopoli lennuväljad hõivasid 50 mehelised Vene üksused, aga seejärel toodi nende lennuväljade kaudu kiirelt kohale 2000 lisameest.
