Nimelt on riigikogu menetluses praegu kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on säilitada Eesti kodakondsus inimestele, kes omavad ka muu riigi kodakondsust, kuid teisest kodakondsusest loobumine oleks nende jaoks ebamõistlikult keeruline, selgitas PPA kodakondsustalituse juht Koidu Mesilane.

"Nii on see ka Kristina puhul ning seni kehtivad mõlemad tema kodakondsused," ütles Mesilane.

Mesilane märkis, et Eesti seadused topeltkodakondsust ei luba.

"See tähendab, et muu riigi kodakondsuse võtnud inimene peab Eesti kodakondsusest loobuma," selgitas ta. "Väljaarvatud juhul, kui inimene on sündinud Eesti kodanikuna, siis temalt Eesti kodakondsust seadus ära võtta ei luba."

Kui inimene on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras ja PPA-le saab teatavaks, et ta on lisaks omandanud muu riigi kodakondsuse, alustatakse menetlust, kus inimesele antakse valik, kummast kodakondsusest ta loobub.

Nii juhtus ka Kohtla-Järvelt pärit Kristinaga, kes sündides sai Eesti kodanikuks, aga kelle isa võttis talle hiljem ka Vene kodakondsuse. Nüüd soovib 13-aastane tüdruk jääda vaid Eesti kodanikuks ja loobuda Vene kodakondsusest, kui Venemaa seaduste järgi ei saa ta seda teha enna täisealiseks saamist.

Topeltkodakondsusega Kristina ja tema ema kokkupuutest kahe riigi bürokraatiaga kirjutas pikemalt Eesti Ekspress. Oma murele lahenduse leidmiseks saatis tüdruk abipalve ka president Toomas Hendrik Ilvesele.