Elukeskkonna rakenduskava pu­hul — mis on üks kolmest suurest euroraha kasutamise riiklikust kavast — on see näitaja lausa 56%, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nimelt on teatud osa Euroopa Liidu uue finantsperioodi toetustest nähtud ette eri ministeeriumides ja asutustes euroraha jagavate ametnike töötasudeks, uuringute ja hindamiste tegemiseks, seadmete ja koolituste investeeringuteks.

Tegelikkuses peaks aga ametnikele suunatud tehniliseks abiks nimetatav toetus moodustama üldisest euroabi kasutamisest üliväikese osa. Kui eurotoetuste jagamine toimuks proportsionaalselt selle aasta riigieelarvesse kirjutatud plaanidega, peaks teotuste jagamiseks mõeldud summad väljamaksetest moodustama vaid 6%. Üldse on 2007.–2013. aastani Eestil euroliidust võimalik saada 53 miljardit toetuskrooni.

Euroraha jagavatele ministeeriumidele on sellest ette nähtud 2,5% ehk pisut üle miljardi krooni. Tänavusse riigieelarvesse on kirjutatud 2,8 miljardi uue euroliidu finantsperioodi toetusekrooni väljamaksmise plaan. Ainukesed mingilgi määral plaanist kinni pidavad kuluread on ministeeriumide enda peale tehtavad kulutused. Ametnikele plaanitud 162 miljonist on oktoobri lõpuks kulutatud 46%.

Reaalsetele projektidele mõeldud 2,6 miljardi kroonisest plaanist on käiku antud vaid 7% ehk 194 miljonit krooni. Rahandusministeeriumi andmetel kulub pool ministeeriumidele minevast eurotoetuste osast palkadeks.

Eurotoetuste kasutamist koordineeriva rahandusministeeriumi struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna juhataja Ando Siitam nimetas olukorda siiski arusaadavaks. „On arusaadav ja vältimatu, et programmperioodi rakendamise algusaastatel kasutatakse eelkõige tehnilist abi. Tehnilise abi väljamaksed algavad oluliselt varem kui teiste meetmete väljamaksed,” seletas ta, lisades, et just need kulud eelnevad päris projektide rakendamisele.

Siitam avaldas lootust, et tulevikus ametnikele kuluva raha suhe väheneb. „Tehnilise abi osakaal eelarvest on ette nähtud kogu programmperioodi peale ja on selge, et rakendamise aastatel, kui ettevalmistused on tehtud ja toetuse saajad viivad oma projekte ellu, kulub ka tehnilisele abile proportsionaalselt tunduvalt vähem vahendeid.”