Ametniku soovitus: eesti keele eksamiks tuleb lugeda ja analüüsida
Käosaar ise tegi sel kevadel koos kolleegidega eksami läbi, sai 92 punkti ja jäi sellega enda sõnul rahule. Kirjandi osa eest sai ta 60-st 57 punkti ja lugemise osa eest 40-st 35 punkti.
„Ma hindan oma tulemust kõrgeks, kuna ma tõepoolest polnud enne eksami struktuuriga tutvunud ega polnud eksamiks kohe üldse ette valmistunud,“ rääkis Käosaar Delfile. „Mõtlesin, et lähen ja vaatan, kuidas ja kas üks ametnik suudab eksami kohe ja hoobilt ära teha.“ Eksamil arutles ta põlvkondadevahelise konflikti üle.
Käosaare hinnangul on uues eesti keele osaoskuste eksamis traditsioonilist kirjandit piisavalt alles jäänud. „Kirjand ei ole kuhugi kadunud,“ sõnas ta. „Minu kirjand oli kolm ja pool lehekülge, mis on piisavalt pikk, et inimene, kes tahab oma mõtteid väljendada, saaks seda teha.“
Käosaare sõnul annab tekstidega töötamine eksamile juurde natuke teite nurga all keele valdamise nüansi. „Minu hinnangu on eksami uus vorm sisukam kui oli kirjand, mis andis võimaluse hiilata headel kirjutajatel, aga kõik ei ole ju head kirjutajad ja sellepärast arvan, et praegune eksami vorm annab koolilõpeta eesti keele oskusest täpsema pildi.“
Soovitusi eksamiks valmistujale
Käosaare kogemus kulub ära tema nooremale pojale, kes hakkab järgmisel aastal küpsuseksamit tegema. Ta soovitab nii pojale kui kõigile teistele olla eksamil rahulik ja vastata täpselt.
„Kirjand on kirjand ja seda õpivad kõik koolis, siin tulebki ettevalmistamisel läheneda nii nagu ennegi,“ soovitas Käosaar. „Lugemise osas peab olema maru rahulik, väga täpselt ja rahulikult lugema nii küsimused kui tekstid, mis on ette antud, valima omale sobiva teksti vormi. Mingit tuumateadust ei ole, tuleb vaadata, mida küsitakse.“
Tal endal tekkis eksamit kirjutades tunne, et küsimutes on kordusi, seepärast tuleb iga küsimuse vastamise juures keskenduda sellele, mida küsiti. „Väga eriliselt selleks ette valmistada ei saa, siin ei ole midagi, mida aasta otsa tuupida,“ ütles Käosaar. „Lugemise osa ei saa pähe õppida. Eksamisks valmistuda ei ole võimalik muud moodi kui lugeda ilukirjadnuslikke ja ajakirjandulikke tekste ning püüda neid analüüsida.“
Tema üheks soovituseks on seegi, et enne küsimustele vastamist võiks kirjutada valmis kirjandi. „Olin panustanud palju esimesse osasse ja pidin ennast kirjandi kirjutamiseks uuesti kätte võtma,“ meenutas tal. „Soovitus on kirjutada kirjand enne, sest see on loomingulisem tegevus ja värskema peaga on parem kirjand ära teha.“
Eksami aega ei tohiks lühendada
Käosaar, kel kulus eesti keele eksami sooritamiseks neli tundi - kaks tundi esimes osa peale ja kaks tundi teise osa peale, leiab, et sellisel kujul osaoskustega eksami kestus peaks olema kuus tundi.
Ta ütles, et oli ministeeriumi saalis üks esimesi eksami lõpetanud ametnikke. „Arvan, et ma ei ole kõige aeglasem inimene maailmas ja pigem kuulun kiirema toimetamisega inimeste hulka,“ kõneles ta. „Enda kogemuse pealt ei lühendaks ma eksami aega, kui eksami maht jääb samaks, sest noortel inimestel võtab süvenemine ja keskendumine rohkem aega, samuti võivad nad olla närvis, sest neil on palju rohkem kaalul.“
Käosaar tunnistas, et eksamit kirjutades tekkisid mõned eismest osa puudutavad vormistamise küsimused, aga sel hetkel ei olnud enam võimalik küsida. Kas vastata tuleb konkreetselt ja lühidalt või eeldatakse, et vastaja kirjutab natuke laiemalt ja ilukirjandsulikus vormis.
