Ametnike kopsakad lisatasud jäävad

Riigi äriühingute nõukogudes istuvatel ametnikel ja riigikogulastel säilib õigus kopsakatele lisatasudele, sest valitsus ei plaani lisatasude maksmist lubavat seadust muuta.

Nõukogu koosolekul tuleb osaleda vaid kord kuus oma põhitöö ajast, kuid sõltuvalt firmast teenib selle eest 3000 kuni 10 000 krooni lisatasu, kirjutab Postimees. Seda on sageli rohkem, kui enamiku riigiteenistujate kuupalk.

Ehkki riigiametnike palgakorraldust on juba aastaid kritiseeritud, ei pea võimul olevad parteid selle muutmist vajalikuks.

Valitsuse meedianõunik Martin Jaško märkis, et kuigi riigiametnike palgakorraldus on kavas üle vaadata ja tulemas on ka muudatusi, pole äriühingute nõukogude tasustamisega seotud küsimused praegu valitsuses päevakorral.

Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepp teatas, et Rahvaliidu seisukohalt on nõukogus osalemine ametnikele lisakoormuseks. “Kui ametniku tööjuhendis ei ole kirjas, et ta peab oma palga eest tegema ka nõukoguliikme tööd, siis tuleb talle lisakoormus hüvitada,” lausus ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Airi Ilisson ütles, et ministeerium ei poolda praeguse tasustamise muudatust kahel põhjusel. “Nõukogus olemine on ametnikule lisatöö,” ütles ta.

Samuti vastutab nõukogu liige Ilissoni sõnul seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest oma varaga.

Senine praktika on näidanud, et nõukogude liikmed ei oma siiski tegelikku vastutust, kui tekivad kahjud. Ainsaks karistuseks on nõukogust tagasi kutsumine.

Kõige ilmekamalt kinnitas seda AS Eesti Viljasalve juhtum, kus nõukogu liikmed said preemiat sellele vaatamata, et riigi viljavaru varastati.