Kuigi Eestis peaksid toiduohutuse eest vastutama maaeluministeerium ja VTA, ei uuri nemad - ega ka keegi teine - kes ja kui palju mürgiseid kemikaale sisaldavat toitu sööb ning mis on selle tagajärjed.
Riigikontrolli hinnangul on seda ülevaadet tarvis, et mõista tegelikke terviseriske. "Mõnes analüüsitud toiduaines on olnud taimekaitsevahendite jääke küll normi piires, kuid organismile ohtliku taseme ületamiseks tohiks neid süüa vähe ja mitte igapäevaselt. On puuvilju, mis sisaldavad kümmekonna taimekaitsevahendi jääke, mille koosmõju organismile pole teada," on auditis kirjas.
Võimalik oht tervisele
VTA laborianalüüsidest selgus näiteks, et Eesti inimeste toidus on kõige sagedamini tuvastatud ainete rühm ditiokarbamaadid, mille piirnormi ületamisi on samuti kõige enam. Ditiokarbamaatide rühm koosneb kuuest kemikaalist, millest osa on keelatud kasutada ja osa puhul kahtlustatakse hormonaalsüsteemi kahjustavat toimet.
Riigikontrolli auditus on välja toodud, et hormonaalsüsteemi kahjustavate kemikaalide ja haiguste tekkimise seostele viitavad erinevad teadusuuringud ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). WHO-le tekitab muret näiteks rasvumise, diabeedi, vähi, viljatuse, loote väärarengute, autismi ja tähelepanuhäirete esinemise kasv, mida võib nende kemikaalide mõjuga seostada. Eriti ohustab pestitsiidide varjatud mõju veel sündimata lapsi ja väikelapsi, kelle puhul mõjutavad ka väga väikesed kogused keha arengut jäädavalt.
Ditiokarbamaate, millest osal võib olla hormonaalsüsteemi kahjustav toime, leidub eestlaste toidulaual rohkesti. Kõige enam brokolis, lillkapsas, õuntes, tomatites, virsikutes, maasikates, kurgis, sidrunites, pirnides, viinamarjades, apelsinides ja kiivides.
Kuigi ditiokarbamaadid ületavad kõige enam ka piirnorme, on need VTA selgitusel alati seatud piisava ohutusvaruga. Seetõttu pole nende hinnangul vaja eraldi hinnata kemikaali toimeaine toksilisust ega ka võimet kahjustada hormonaalsüsteemi.
Toiduohutus vajab vastutajat
Seni, kuni pole kindlat vastutajat, kes uuriks, kui palju ohtlikke taimekaitsevahendite jääke meie toidulaual tegelikult on ja kuidas need meie organismi mõjutavad, tarbime neid teadmatuses edasi.