Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul ei ole sotsiaalpartnerid tänaseks saanud veenvaid selgitusi, mis kinnitaks, et nimetatud sammu puhul säilib töötukassa kui avalik-õigusliku isiku sõltumatus ning kassal on alati piisavalt raha, mida ta saab väliste piiranguteta kasutada töötute aitamiseks.

“Plaanitavat muudatust ei toeta lisaks ametiühingutele ka tööandjad, seega peab valitsus kava kindlasti ka sotsiaalpartneritega konsulteerima – sellist küsimust ei saa otsustada jõumeetodil,” märkis ametiühingujuht.

Taliga sõnul on ametiühingud korduvalt rõhutanud, et töötajad maksavad töötuskindlustusmakset väga kindlal otstarbel ning kogutavate reservide kasv peab teenima töötuskindlustuse eesmärke.

“Ametiühingud on teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas reserve töötute huvides paremini kasutada. Täna on töötukassas piisavalt raha selleks, et maksta pikaajalistele töötutele töötuskindlustushüvitist kauem, suurendada töötuskindlustushüvitist või vähendada järgmisel aastal töötuskindlustusmakset. Reservide kasv jätkuks ka siis, kui summaarne töötuskindlustusmakse langeks tänase 4,2% pealt 3 protsendi tasemele,” tõdes Taliga. “Kõik need ettepanekud on tehtud selleks, et tagada töötute parem toimetulek ning langetada tänaste töötajate maksukoormust,” lisas ta.

“Valitsus on seni tõrjunud kõiki töötajate olukorda parandavaid ettepanekuid ning soovib ilmselt kasutada töötukassa vahendeid valdkondades, kuhu riigieelarvest raha ei jätku. Valitsuse soovi laenamist vältida võib mõista, kuid töötukassa reservide kasutamine riigi muudeks kuludeks on vastuolus nende eesmärkidega, milleks töötuskindlustus loodi,” sõnas ametiühingujuht.