“Leppisime kokku, et kohtume 14. septembril tööandjate keskliidu volikoguga ja selgitame veelkord põhjalikult, kuidas töötasu alammäära tõstmine aitab elavdada sisetarbimist, vähendada ebaausat konkurentsi, suurendada riigi tulusid ja vähendada kulusid,” ütles Taliga.

Ametiühingujuhi sõnul pole tööandjate eitav hoiak palgatõusu võimaluse suhtes üllatav, kuid sellest lähtumine suurendab vaid Eestis niigi ebanormaalselt kõrget palgalõhet ning kinnistab Eesti mainet odava allhanke riigina.

“See, et väga väike osa tööandjaid tahab täna töötasu tõsta, ei tähenda seda, et töötasu tõstmine viiks ettevõtted pankrotti — see näitab lihtsalt, et ühiskondlikult ja sotsiaalselt vastutustundlikult mõtlevaid tööandjaid ei ole nii palju, kui tahaksime,” nentis Taliga. “Sellistest seisukohtadest palgapoliitikakujundamisel lähtumine ei toeta aga kuidagi liikumist teadusmahuka majanduse suunas,” lisas ta.

Ametiühingud on jätkuvalt seisukohal, et alampalga tõstmine 325 euroni on majandusnäitajaid arvestades kõigiti põhjendatud.

“Tööandjate volikogu poolt möödunud aasta läbirääkimiste järel seatud eeltingimus ehk neli kvartalit järjestikust majanduskasvu on tänaseks täitunud. Lisaks keskmise palga tõusule on hakanud paranema ka ettevõtete majandustulemused ja suurenema kasum, tõusnud on ka tööjõu tootlikkus ning tööpuudus väheneb järjepidevalt,” loetles ametiühingujuht eeldusi alampalga tõusuks.

Tema sõnul väheneb alampalga ostujõud 2011. aasta lõpuks ligi 18 protsenti võrreldes 2008. aasta tasemega ning selle tõstmine 325 euroni ei korvaks seda langust täielikult. “Oleme valmis selliseks kompromissiks, kuna mõningates sektorites ei ole ettevõtted majanduskriisist veel täielikult taastunud,” ütles Taliga.